Rahvusringhäälingu eetikanõuniku Tarmu Tammerki hinnangul ei rikkunud ETV ajakirjanduseetikat, kui käsitles eilses «Ringvaate» saates võrkpalli olümpiavõitja Viljar Loori enesetapu teemat.
Eetikanõunik: olümpiavõitja enesetapu käsitlemises ETVs rikkumist pole
Tammerk ütles Postimehele, et saates osales sportlase elukaaslane, kes oli Loori elu lõpust nõus ise rääkima, seetõttu ei olnud tema hinnangul tegemist ajakirjanduseetika rikkumisega.
Ajakirjanduseetika nõunik nentis, et hea ajakirjandustava järgi hoidub meedia reeglina enesetappude kajastamisest, et mitte tekitada täiendavaid kannatusi pereliikmetele ning mitte pakkuda eeskuju inimestele, kes võivad tõsises ummikus olla.
«Ringvaate saatelõik käsitles ühte aspekti Viljar Loorist kirjutatud elulooraamatust. Kuna armastatud sportlase elutee lõpust on seni levinud mitmesugust informatsiooni, on selle teema käsitlemisel olemas kultuurilooline uudisväärsus,» märkis Tammerk.
Ta lisas, et saatelõigus ei esitletud seda valikut kui eeskuju väärivat lahendust, vaid teemat käsitleti lähedaste kannatusi kirjeldavalt. «Loos oli sees mõtlemapanev aspekt, kuidas võimsate saavutustega inimene ei suuda alati kohaneda uue olukorraga, kus ta hakkab üha enam sõltuma teistest,» lausus Tammerk.
Terviseprobleemide kajastamine on samuti põhjendatud juhul, kui sellega on nõus pereliikmed ja teema avalik käsitlemine aitab kaasa ajaloolise tõe väljaselgitamisele.
«Saates ütles elulooraamatu autor, et seni on avalikkuses kõlama jäänud, nagu oleks Loor surnud operatsioonijärgsete tüsistuste tõttu. Nii leidis raamatu autor koos lesega, et on aeg rääkida asjadest, nagu nad olid, sest traagilise sündmuse järgses šokis enam kui kaks aastat tagasi ei olnud seda võimalik teha,» sõnas Tammerk.
Viljar Loori elukaaslane Karin Pärtel ja Loori elulooraamatu autor Gunnar Press käsitlesid eile «Ringvaates» Loori surma teemat.
Viljar Loor tuli 1980. aastal Moskva olümpiamängudel Nõukogude Liidu võrkpallikoondise koosseisus olümpiavõitjaks. Loor leiti 22. märtsil 2011 surnuna, ta elas 57-aastaseks.