Sotši olümpiatõrvik jõuab Baikali põhja ja kosmosesse

Esimesena usaldati Sotši olümpiatõrvik hokiäss Aleksandr Ovetškini raudsesse kätte. Foto: AP/Scanpix

Pühapäeval süüdatud Sotši olümpiamängude tule teekond on hämmastav: leek ronib mägedes ja sukeldub järvesügavustesse, reisib põhjapõdral ja õhupallis, viibib teemandikaevandustes ja kosmoseavarustes. Või õigemini, kosmosesse leeki ei viida, pelgalt tõrvik, sest vaakumis ei suuda tuld süüdata isegi venelased. Aga kõik muu on teostatav.

Talve märke on tunda vaid polaarjoone taga ja Eestis, kuid sellegipoolest läideti Kreekas olümpiatuli. Tuli läita, sest vastasel korral poleks aega suurejooneliseks tõrvikujooksuks. Sotši mängude orgkomitee esimees Dmitri Tšernõšenko kirjeldas tulekandmist kui enneolematut, mida ükski teine riik ei suuda tulevikus korrata, rääkimata ületamisest.

Hera templi varemete esisel nõguspeegli abil päikesest süüdatud olümpiatõrvik ulatati esimesena hokiäss Aleksandr Ovetškinile, kes oli teatavasti osaline ühes Venemaa spordiajaloo häbiväärsemas tappasaamises Vancouveri olümpia veerandfinaalis, kui Kanadale jäädi alla 3:7. Aga see selleks. Ovetškin teatas, kui talle esimese tulekandja au pakuti, et on valmis jooksma milles vaid ja kuhu vaid. Tšernõšenko manitses, et lipata tuleb õiges vormis, õiges suunas ja mitte liiga kiiresti, et hokimees ikka väärikalt telekaamerate vaateväljas püsiks. Kõik sujus. Nädala tiirutab tõrvik Kreekas ja siirdub siis Venemaale.