Eestis juhtub sageli nii, et planeerimismenetluse käigus põrkuvad planeeriva kinnisvara omaniku huvid planeeritava maa-ala elanike huvidega. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue hoone rajamine Tartu maanteele on üks selliseid näiteid. Kuivõrd planeerimismenetluses kokkulepet ei saavutatud, tuli pooltel ette võtta kohtutee. Seejärel kerkinud «juriidiliste probleemide» (EKA sõnastus) tõttu tuli neil oma algsest plaanist ikkagi loobuda ja alustada uue hoone rajamisega Kalamajas.
On täiesti selge, et kui EKA juhtkond oleks kaks aastat tagasi naaberkinnistu omanikuga kokku leppinud ja võimaldanud tema valdusele pisut rohkem päikesepaistet, oleks uus hoone praeguseks püsti. Kahjuks valiti tookord läbirääkimisteks võrdlemisi jäik positsioon ning kokkulepe jäi sõlmimata. Oma rolli kogu loos mängis linna planeerivate ametnike tuntav toetus EKA juhtkonnale. Arendajat eelistades ei pingutatud kõiki rahuldava planeeringu saavutamiseks piisavalt.