Päevatoimetaja:
Margus Martin

Kõige enam keskkonnarikkumisi on kalapüügi valdkonnas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Kalapüük
Kalapüük Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Keskkonnainspektsiooni kaheksa kuu kokkuvõtte järgi on keskkonnanõuete rikkumisega seoses alustatud 1122 väärteo- ja 16 kriminaalmenetlust. Võrdlus eelmise aasta sama perioodiga on rikkumiste arv veidi vähenenud.

Selle aasta kaheksa kuuga on enim rikkumisi registreeritud kalapüügivaldkonnas, kus alustati 519 väärteomenetlust ja 8 kriminaalasja. Lisaks sellele on 622 korral veekogudest eemaldatud ebaseaduslikult püügil olevaid püügivahendeid, teatas keskkonnainspektsioon.

Arvukamalt on olnud rikkumisi veel looduskaitsevaldkonnas ja jäätmekäitluses, kus alustati vastavalt 179 ja 160 väärteomenetlust. Ülejäänud valdkondades jäi väärteomenetluste arv alla 100.

Keskkonnaalaste väärtegude eest on määratud rahatrahve 1051 isikule kokku 147 007 euro ulatuses.

Keskkonnakahju tekkis viies valdkonnas - kalapüügi, jahipidamise, looduskaitse, maapõuekaitse ja metsaõigusnormide rikkumistega. Keskkonnaalaste õigusrikkumistega kaasnenud kahju suuruseks arvestati kokku 152 488 eurot. Suure osa keskkonnakahju kogusummast ehk 106 857 eurot moodustasid ebaseadusliku kalapüügiga kaasnenud kahjud.
Kriminaalmenetlusi alustati lisaks kalapüügivaldkonnale veel maapõue ja metsakaitse valdkonnas: kuus menetlust seoses kaevandamisega ja kaks seoses ebaseadusliku metsaraiega.

Eelmise aasta samal perioodil oli keskkonnarikkumistega seoses alustatud 1153 väärteo- ja 23 kriminaalmenetlust.

Tagasi üles