/nginx/o/2012/05/09/1097340t1hefa5.jpg)
Venemaa majanduses on ametlikel andmetel alanud stagnatsioon, see võib tuua huvitavaid arenguid ka Vene poliitikas, näiteks konflikte võimuladviku sees, kirjutab Moskva kolumnist Jüri Maloverjan.
Tellijale
Jüri Maloverjan: uue Vene masu poliitilised tagajärjed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev teatas eelmisel nädalal duumasaadikutele mornilt: «Paistab, et niivõrd ebasoodsat olukorda majanduses pole meil olnud viis aastat, kriisiajast saadik.» Ta täpsustas, et majanduse areng aeglustub juba teist aastat järjest, SKP kasvab aastaga parimal juhul 1,8 protsenti, tööstus ei kasva üldse, investeeringud põhikapitali aga hoopis vähenevad.
Viie aasta taguses ja praeguses olukorras on Venemaa jaoks ka paar väga tähtsat erinevust. Tollal odavnes nafta järsult umbes kaks korda, langesid ka teiste toorainete hinnad, mis tingiski – koos võlakriisiga ja Euroopa turu kokku tõmbumisega – suurel määral Vene majanduse languse. Samas oli valitsusel reservfondides sadu miljoneid dollareid, millega sai tulekahju kustutada. Nüüd püsib nafta hind kõrge, Vene majandus aga libiseb allamäge, ja raha on sukasääres vähem, kui rahvale heldelt jagatud lubadused eeldaksid.