Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Reinsalu: ERSP on demokraatliku Eesti poliitika läte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Urmas Reinsalu ERSP-konverentsil.
Urmas Reinsalu ERSP-konverentsil. Foto: Liis Treimann

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu ütles Estonia kontsertsaalis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) 25. aastapäeva puhul toimuva rahvusvahelise konverentsi «Hirvepargist droonirünnakuni. ERSP 25 – milleks meile erakonnad?» avakõnes, et ERSP on kogu Eesti rahva ühine pärand ja demokraatliku eesti poliitika läte.

ERSP loojad läksid tema sõnul poliitikat tegema siis, kui poliitikat veel ei olnud siin olemas – oli ainult andmise rõõm, saamise iha ei olnud kellelgi, teatas IRLi pressiesindaja.

«ERSP asutamine märgib seda, et Eesti inimestel tekkis julgus sõnastada Eesti rahva poliitilised sihid ja sõnastati põhimõttelised lähtekohad valikute kohta, mis Eesti rahval ees seisis. Taastatud Eesti riik oli ERSP poliitilise visioon. Peame meenutama ja tänama ERSP liikmeid selle eest, et Eesti riik ja Eesti kodakondsus taastati just järjepidevuse alusel,» rääkis Reinsalu.

Reinsalu märkis oma kõnes, et kahetseval kombel püütakse Eestit tembeldada täna mugavusriigiks või projektiriigiks. «Eesti riigi rahva eneseteostus ei saa olla projekt. Iga rahvas tahab kesta üle aegade, see on Eesti rahva ajatu eesmärk. Selle eesmärgi  vääriline tuleb suuta olla, selleks tuleb seada uusi julgeid sihte. Ka ERSP lõpetas meile, et põhimõttelistes asjades ei tule taandumine kõne alla,» ütles Reinsalu.

Europarlamendi liikme ja ERSP asutajaliikme Tunne Kelam ütles oma kõnes, et ERSP asutamisega toimus läbimurre kommunistliku ainupartei võimumonopolist ja esimese demokraatliku erakonnana avas ERSP tee mitmeparteisüsteemile Nõukogude Liidus.

«ERSP asutamine oli näide sellest, mida tähendavad alternatiivid. Eesti algatused kodanikuühiskonnas olid eeskujuks kogu Nõukogude Liidus. Kodanikualgatused Eestis murendasid kommunistliku partei juhtivat rolli. Inimesed uskusid veel tollal, et uuendused võivad tulla üksnes komparteist, sest ühtegi teist poliitika teostajat ei olnud. Kui alternatiiv ERSP ja teiste algatuste näol saabus, varises kokku ka kommunistliku partei usaldusväärsus,» rääkis Kelam

Konverentsil esinevad Euroopa parlamendi liige Tunne Kelam, IRLi esimees Urmas Reinsalu, IRLi Tallinna linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross, ERSP esimene esimees Lagle Parek, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, jurist Ülle Madise, sotsiaalteadlane Marju Lauristin, kirjanik ja poliitik Paul-Eerik Rummo, ajaloolane Marek Tamm, filosoof Mart Raukas, Soome poliitik ja endine rallisõitja Ari Vatanen, Europarlamendi asepresident Alejo Vidal–Quadras ja Europarlamendi liige Gunnar Hökmark.

Tagasi üles