16 väikest tamme kasvab Kiviõli kooliaias

Kiviõli 1. keskkooli lapsed istutasid aasta tagasi esimesed tammetõrud, millest on kasvanud 16 puud, mis on nii pisikesed, et 9-aastaste laste kõrval oleks neid keeruline mõõta, mistõttu kükitasid Siim Vernik, Mirtel Põdra, Dima Smirnov ja Viktoria Oproško tammede juurde maha. Kui pikaks jõuavad tammed ja lapsed viie aastaga sirguda, kui saja tamme alleed Kiviõlis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval istutama hakatakse? Foto: Andres Haabu

Kui Eesti Vabariik saab 100-aastaseks, siis istutame tammed alleele,» selgitas Kiviõli 1. keskkooli 3.a klassi poiss Siim Vernik. «Kõigepealt tuli meie juurde üks onu, kes rääkis, kuidas tammesid kasvatada,» meenutas ta aastatagust tammede kasvatamise algust. Koduaias oli ta paar aastat tagasi üritanud tammetõrust puud kasvatada, aga see kadus peenras ära. Koolis istutatu on aga ilusti kasvama läinud.

Aasta tagasi proovisid Viimsi kooli, Suuremõisa põhikooli ja Kiviõli 1. keskkooli lapsed, kuidas tõrust tammede kasvatamine õnnestub. Postimees käis Kiviõlis vaatamas, kui palju ja kui suured tammed on seal õnnestunud aastaga saada.

Kiviõli on põhiosas venekeelse elanikkonnaga linn Ida-Virumaal, kus sellest aastast on eesti kooli juures vene keskkooliklassid ning 3. klassi on jõudnud esimese keelekümblusklassi lapsed. Eraldi on Kiviõlis jäänud tegutsema vene põhikool.

Kiviõli eesti koolil on tammedega pikaajaline suhe ehk 1970. aastast: kui uus koolimaja oli valminud, hakkasid koolilõpetajad istutama oma lennu tammesid ja nüüd on neist saanud pikk tammerida kooliaia ääres. Need tammed on toodud mõnest puukoolist ja kooli juurde istutatud. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva saja tamme allee saamislugu Kiviõlis algas tõrude korjamisest. Neid on korjatud nendesamade oma kooli lendude tammede alt.

Aasta tagasi, kui esimesed külmad olid olnud ja istutamiseks sobivate tõrude korjamise aeg kõige parem, kogus kaks klassitäit lapsi suuremaid ja paksemaid tõrusid ning pani need klassi aknalauale mulda, mis võeti sealtsamast kooliaiast koolimaja suurremondi ajal tekkinud mullahunnikust.

Iga päev piiluti, kas tamme­idusid on juba näha. Kõigepealt ilmusid umbrohud, aga umbes kuu pärast olid kahe lehega tammepojad end mullast välja ajanud.

«Kastsime, kui muld kuivaks muutus,» meenutas keelekümblusklassi 3.c tüdruk Viktoria Oproško.

Osa tõrusid olid eraldi pottides, osa ühe suure aluse peal. Õpetajad Aili Rohtla ja Ülle Mähküll tõdesid, et kui nüüd uued tõrud kasvama pannakse, siis igal juhul iga tõru eraldi tavalisse lillepotti – mitte sellisesse väiksesse, nagu kevadel aianduspoodides taimi müüakse.

«Panime eelmisel sügisel osa valesti – tammedel on tohutu juurestik ja kui liiga suurde potti panna, kus nad saavad juuri laiali ajada, on neid pärast väga raske tervena kätte saada,» õpetas oma kogemusest õpetaja Rohtla. «Juurestik on tammetaimel mitu korda pikem kui taim ise,» lisas ta ja näitas pihkudega, milline see juurestik välja nägi, kui taimi kevadel kooliaeda istutama asuti.

Lapsed rääkisid, et kui kevadpäike hakkas väga eredalt paistma, pani õpetaja algul aknale paberi ette, aga sellest oli vähe ning kõik taimed koliti päikesevarju kappide peale.

Vahepeal isegi unustasime nad ära, nimetasid lapsed, aga see ei teinud midagi halba ja tammekesed kasvasid omasoodu.

Viimasel koolipäeval mai lõpus tuli Riigimetsa Majandamise Keskusest onu, kes aitas lastel ja õpetajatel tammehakatised kooliaeda ümber istutada. Esimene katsumus oli taimekesed pottidest tervete juurtega kätte saada. Siis oli järgmine suur imestus, kui palju juuri puukeste alla oli kasvanud. Selle suurt hellust ja hoolt nõudnud töö, et juured ikka tervena kätte saada, tegid põhiliselt õpetajad.

«Onu kaevas ette, meie kaevasime ka natuke, siis panime meie tammed aukudesse ja onu näitas, kuidas neid õrnalt sinna panna,» rääkis Mirtel Põdra. Iga puukese juurde pandi tokk, et puu rohu sisse ära ei kaoks, ning tokkidel on ka istutajate nimed. «Mõned panid tammede ümber kaitseks kivikesed,» lisas Mirtel. Maha pandud 17 puust 16 on kasvama läinud.

Kellel suvel aega, käisid oma tammekest ka kastmas ja õpetaja Mähkküll kiitis eriti Dima Smirnovi. «Ma käisin ka kastmas,» lisas Viktoria.

Veidi üllatusena ei ole puukesed suvega õues suuremaks kasvanud, aga loodetakse, et tuleval aastal kasvavad taimed kiiremini. Praegu on väike mure, kuidas tammekesed oma esimese õuetalve üle elavad.

Mirteli, Viktoria, Siimu ja Dimaga leppisime kokku, et vaatame, kuidas järgmise viie aasta jooksul nemad ja nende puud kasvavad. Lapsed on praegu 9-aastased ja 130–150 sentimeetrit pikad, aastased mõne lehekesega puud 20–30-sentimeetrised.