/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/01/07/292996t1h306e.jpg)
Aastail 2005-2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses kultuuriministri ametit pidanud Raivo Palmaru leidis, et praegune kultuuriminister Laine Jänes alustas rahaliselt märksa paremas seisus kui ükski teine minister enne teda.
Palmaru: Jänes alustas rahaliselt varasemast paremas seisus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Omaette küsimus on, mis edasi sai,» ütles Palmaru Postimees.ee’le.
Ta juhtis tähelepanu, et näiteks Jänese esile tõstetud nn Norra raha asjus oli «lahing» selleks ajaks juba peetud, kui tema ministritoolile istus ning sama lugu oli ka loomemajanduse rahaga.
«Ministril on kahtlemata õigus, kui ta ütleb, et Euroopas tervikuna ei pöörata kahjuks kultuurivaldkonnale nii palju tähelepanu, kui meie sooviksime,» nentis Palmaru, lisades, et seda enam on põhjust küsida, mida 2006. aastal kokku lepitud rahaga tehti.
«2006. aasta suvel tehtud otsus eraldada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist raha kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamiseks visati lihtsalt prügikasti ja pärast valitsuse vahetust 2007. aasta kevadel algatati uus konkurss,» sõnas Palmaru.
«See võttis millegipärast kaks aastat. Selle aja jooksul raha muidugi ei kasutatud. Uue konkursi tulemused selgusid alles 2009. aasta algul,» rääkis Palmaru, lisades, et resultaat oli kultuuriministeeriumile halvem kui varasem otsus: kusagilt olid välja ilmunud «kultuuriobjektid» Tallinna Teletorn, AHHAA-keskus ning Kohtla kaevanduskeskus.
«Kahjuks on kultuuri rahastamisega seoses käibel kaks stereotüüpi, õigemini kaks kulunud klotsi, mida juba mitu aastat järjest on teineteise otsa laotud,» ütles Palmaru.
«Ühe järgi olevat kultuuriministeeriumi osa riigieelarves kukkunud viimase kümne aasta jooksul terve protsendi võrra. Ja teine kinnitab, et valitsuses ei võeta kultuuriministreid tõsiselt, mistõttu kultuur ei saa raha. Viimati žongleeris nende kahe klotsiga Urve Eslas 4. jaanuari Postimehes,» viitas ta.
Kumbki väide ei vasta Palmaru sõnul tõele. «Mis puutub kultuuriministeeriumi osa eelarves, siis pandagu tähele, et vahepeal muutus riigieelarve struktuur – sotsiaalmaks ja selle arvelt tehtavad kulutused pensioniteks ja tervishoiuks toodi eelarve lisast eelarve osaks.»
«2002. aastal moodustas sotsiaalmaks tervelt 35,3 protsenti riigieelarve tuludest ja vastavalt paisus ka kulude osa. Seetõttu on eelarve mahu ja struktuuri andmed raskesti võrreldavad,» rõhutas ta.
«Mitmel põhjusel võib kultuurieelarveid võrrelda alles alates 2004. aastast. Ja sealt alates ei ole kultuuriministeeriumi osa riigieelarves sugugi ühtlaselt langenud. Nende kahe napi aasta jooksul, millal mina olin ministriks, see igatahes tõusis,» väitis Palmaru.
«Ajavahemikul 2000-2005 (8. detsembril 2004 vastu võetud 2005. aasta riigieelarve kaasa arvatud, seega kuue aasta jooksul) kasvas kultuuriministeeriumi eelarve kokku 815,7 miljonit krooni. Minu ajal aga 1,04 miljardit. Kusjuures ainuüksi 2007. aasta eelarve kasv oli üle poole miljardi,» rääkis ta.
«Lisaks sellele tuli tublisti juurde välisraha. 2005. aastal moodustas Euroopa Liidu raha 0,14 protsenti kultuuriministeeriumi eelarvest. See suurenes vähem kui kahe aastaga 9,8 miljonilt kroonilt 87,5 miljonile,» rõhutas eksminister.
«2006. aasta suvel leppisime tolleaegse regionaalministri Jaan Õunapuu ja rahandusministri Aivar Sõerdiga kokku, et piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist nähakse üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamiseks ette 790 miljonit krooni, sellest 500 miljonit ERMi uue hoone rajamiseks Raadil,» meenutas ta.
Valitsus kinnitas Palmaru sõnul selle ettepaneku 2006. aasta suvel nii objektiti kui ka rahasummadega.
Kultuur sai Palmaru meenutusel tollal 113,7 miljonit nn Norra raha – see moodustas 23 protsenti kogu summast, mida jagasid 11 ministeeriumit.
«Struktuurivahendite kasutamise strateegias aastateks 2007-2013 on ette nähtud 117 miljonit krooni loomemajanduse edendamiseks. Kusjuures Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, mis sai uuest finantsperspektiivist raha oma loomemajanduse tarvis,» rõhutas Raivo Palmaru.