Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072
Saada vihje

Söömine kui sõltuvus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Alain Dagher,Lesley Fellows
Alain Dagher,Lesley Fellows Foto: Margus Ansu

Inimese aju on programmeeritud püüdlema naudingute poole, sest nii leiame üles meile ellujäämiseks vajalikke toite. Ent sama mehhanism tõukab meid ka ülekaalu põhjustava liigsöömiseni, tõdevad Kanadas asuva maineka McGilli ülikooli neuroteadlased Alain Dagher ja Lesley Fellows.

Meie kohtumisele siia kohvikusse saabudes tellisin tassi teed. Mõni hetk hiljem ei suutnud vastu panna ja võtsin lisaks tüki kooki. Mis tõukas mind sellisele otsusele?

Alain Dagher: Põhjuseid, miks teatud olukorras ihaldame kindlaid toite, on mitu. Üks on kontekst, näiteks võib tee toimida märguandena koogisoovist. Kui võtta tee kõrvale tihti kooki, elustab tee joomine need mälestused ja tekitab iha koogi järele. Sellise soovi võib valla päästa ka keskkond, toidu lõhn või teiste sööjate nägemine. See sarnaneb Pavlovi tingrefleksidega. Oleme tingitud seostama neutraalseid olukordi, millega on tihti kaasnenud meeldiv elamus, millegi meeldivaga.

Tagasi üles