Rätikumehe ja tantramehe kohtumine

Raamat Vello Vikerkaar «Tantra­mees» 2013 279 lk Foto: Repro

Mulle meeldib vannis raamatuid lugeda. Sestap lasin ka nüüd, mil ma sain hr Vikerkaare isiklikult signeeritud (muidu ei oleks sellel ju seisnud «To mr. Rain Kooli») pehmoümbrikus arvustuseksemplari tema uuest jutukogumikust, vanni alati kas liiga kuumaks või leigeks kippuva vee, lisasin sellesse mu naise Pireti hangitud ainet, mida sisaldav pudel kannab kirja Kräuter kurbad. Latschen-Kiefer (mul pole aimugi, mis see on, aga see lõhnab hästi) ja toetasin pea vastu kukla alla kokku keeratud rätikut.

Lugesin, kuni rätik korraga pea alt liikvele pääses, välkkiirelt üle vanniääre pöörles ja vette plartsatas.

Kuna tegemist on vannitoaga, mille on ehitanud nüüdseks mitte veel pankrotti läinud ehitusfirma ajal, mil kinnisvaraturu seebimull polnud Eesti loopealsetel põldudel veel paisuma hakanud, on vannituba saanud küllalt korralik. Mis ühe vannitoa puhul eelkõige tähendab, et see peab vett.