:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2013/07/02/1869404t1hfe76.jpg)
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul kavatseb ministeerium muuta põllumajandustoetuste sihipärase kontrolli süsteemi tõhusamaks, kuid sajaprotsendiliselt ei ole pettusi võimalik kunagi vältida.
Seeder: pettusi pole võimalik kunagi sajaprotsendiliselt vältida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETV saade «Pealtnägija» kirjeldas kolmapäeval juhtumit, kuidas end mahetootjana registreerinud põllumees sai kolme aasta vältel põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) toetust mahepõllumajanduse viljelemiseks, kuigi ta ei teinud reaalselt oma põldudel selle aja jooksul midagi.
Seeder ütles Postimehele, et kahetsusväärselt selliseid asju juhtub, kuid kindlasti ei tohi teha järeldusi, et selliseid pettusi esineb ainult mahetootjate hulgas. Ministri sõnul esineb taolisi petujuhtumeid ka tavatootjate seas.
«Kõige nende juhtumitega tuleb lõpuni tegeleda ja kes tahtliku pettusega tegeleb, sellelt nõutakse kogu toetus tagasi. Kui tõestatakse ära, et tegemist on tahtliku petmisega, siis on PRIAl õigus ja kohustus kogu toetus tagasi nõuda. Nagu ma olen aru saanud, PRIA menetleb seda juhtumit ja ma loodan, et seda teed ta ka läheb,» lausus Seeder.
Ministri sõnul tegelevad põllumajandusministeerium ja PRIA õigusaktide ja määruste «lollikindlamaks» muutmisega kogu aeg, samal ajal püüavad toetuste taotlejad pidevalt leida õigusaktides auke, mida ära kasutada.
Ta lisas, et Eestis on siiski võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega pettusi oluliselt vähem, samuti pole Eestis probleem mitte ainult põllumajandustoetuste, vaid ka muudes valdkondades toimuvate pettustega. «Meil jääb pettuste tõttu saamata kütuseaktsiisi vähemalt 80 miljonit aastas, mis on kolossaalne summa. Käibemaksupettuste tulemusena jääb saamata 200 miljonit eurot aastas. Maksuamet ja rahandusministeerium peaksid väga intensiivselt sellega tegelema ja minu teada tegelevadki,» rääkis Seeder.
Põllumajandusminister nentis, et PRIA ei jõua füüsiliselt iga põllumajandustoetuse saajat igal aastal kontrollida, kuna ühtse pindalatoetuse taotlejaid on kokku 16 000-17 000.
«PRIAl on oma riskianalüüs, mille alusel kontroll toimub. Siin tuleb teha valim. Need kes on ühel aastal jäänud patustamisega vahele, jäävad jälgimisel alla pikemaks ajaks. Kui on mingisugused vihjed või kahtlused, siis tehakse väljaspool plaanilisi kontrolle veel ka erikontrolle,» rääkis Seeder. Ta lisas, et teatud aja jooksul jõuavad kontrollid siiski kõikide taotlejate kontrollimiseni.
Seedri sõnul kavatseb põllumajandusministeerium 2014. aastal algaval Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil kontrollsüsteemi muuta ja sõela veelgi tihedamaks teha.
«Praegu on suurem muudatuste aeg kui tavapäraselt igal aastal,. Kindlasti me võtame selle perioodi kogemused arvesse ja püüame ka mahetootmise puhul mitte ainult kontrolli tõhustada, vaid pöörata suuremat tähelepanu toodangu kasvatamisele. Mahetootmise pind on Eestis päris hästi kasvanud, aga mahetoodang pole sellele järgi tulnud. Nüüd me muudame ka toetuse maksmise ideoloogiat ja paneme suuremat rõhku sellele, et mahetootjatelt hakkaks rohkem reaalset toodangut tulema,» lausus Seeder.