Postimees kirjutas eile 19-aastasest Anett Torrist, kelle lapsena põlengus armistunud käe tegid Taastava Kirurgia Kliiniku arstid tüvirakkude raviga korda.
Tartu Ülikooli kliinikumi (TÜK) plastikakirurgia arst-õppejõud Terje Arak märkis, et kliinikumis on tüvirakke sisaldavat rasvkoe siiret kasutatud alates 2012. aasta septembrist, mil parandati ketaslõikuriga vigastatuse järel näkku jäänud armi.
«Kuna tüvirakkudega rikastamise eelist võrreldes rasvkoe tüvirakkude tavalise siirdega pole tõendatud, seetõttu oleme TÜKis kasutanud viimast varianti. Oleme protseduuri kasutanud traumajärgsete defektide, erinevate armistusseisundite ja rinnavähi järgse rinna kaotusega haigetel,» lausus Arak ja lisas, et siiani pole nendel patsientidel tüsistusi tekkinud. Lõplikult hinnata, kas siire jääb ka püsima, on aga vara.
«Protseduur on küllaltki lihtne. Kirurgiline armide korrektsioon, sh põletusarmidest kõverdunud labakäe sirustamine operatsiooni teel on kindlasti kirurgile keerulisem,» hindas Arak.
«Tüvirakkude siirdamist võiks eelkõige proovida paranematute haavade ja armkoe raviks. Lipofillingut ehk tüvirakke tavalises kontsentratsioonis sisaldava rasvkoe siirdamist kasutatakse eelkõige pehmekoe defektide korrektsiooniks ja kosmeetilistel eesmärkidel,» märkis ta.
Araku hinnangul saaks lipofillingu abil teoreertiliselt püüda kõiki vananevaid patsiente püüda «noorendada», aga samuti kasutada meetodit rinna kaotanud haigete ja trauma-, sealhulgas põletushaigete puhul, lisaks kõikidel nendel, kellel on armid.
Kui palju see protseduur maksab, sõltub Araku sõnul kliiniku masinapargist, väiksemaid rasvasiirdeid saab teha ka ilma kalli aparatuurita.
«Haigekassa võiks tulevikus katta esialgu ravikuludes rasvkoe siirde põletushaigetel ja rinnakaotusega patsientidel,» arvas arst.