Tšaplõgin: Eestis on mugav ja turvaline

Sergei Tšaplõgin Foto: Karli Saul

Paldiskisse uut vene õigeusu kirikut rajav Sergei Tšaplõgin kinnitas Postimehele antud intervjuus, et poliitilisi motiive tema tegevusest otsida ei tasu.

Olete Eestis avalikkusele üpris tundmatu. Räägime veidi teie taustast.

Sündisin Venemaal, kuid lapsepõlve ja kooliaja veetsin Eestis, siin elasid ka mu vanaisa ja vanaema, kes oli eestlanna. Mu isa sündis Sindis ja kõik mu sugulased eesti liinis ongi pärit Sindist ja Pärnumaalt.

Mina olen Eesti kodanik, mul on Eesti pass 1993. aastast peale, kuid säilitasin ka Vene kodakondsuse. 1992. aastast elasime perega kümme aastat Ameerikas, kus õppisin ja töötasin investeerimispanganduse alal.

Mis teid Paldiskiga seob?

Mu isa töötas seal ja ma ise tulin pärast pikki aastaid Ameerikast tagasi just Paldiskisse.

Mis töö on teil Lukoili tütarfirmas Litasco?

Lugesin hiljuti ajakirjandusest, et ma olen Litasco juht, kuid see on ilmselt lihtsalt inertsist kirjutatud. Juba terve aasta pole ma enam seal. Töötasin Šveitsis umbes kolm aastat, kuid leping lõppes aasta tagasi. Olin direktorite nõukogu liige ning terve hulga sama grupi ettevõtete nõukogu esimees.

Teile kuulub ka osa Paldiski naftaterminalist, mitme muu ettevõtte kaudu?

See pole mingi saladus, et olen üks Paldiski terminali omanikke ja osalen ka Sillamäel. Eestis on väga läbipaistev ettevõtteregister ning näen, et olete juba eelnevalt kõigega kursis. Olen üks partneritest ettevõttes Alexela Logistics, kuid mul ei ole seal aktiivset rolli. Olin selle firma alguse juures, praegu olen partner, investor ja võib-olla mingil määral ärinõustaja.

Kas see ongi põhiline töö, millega olete hõivatud?

Ei, mul on mitu projekti ka Venemaal. Toodan elektroonilisi juurdepääsusüsteeme, arvutisüsteeme hoonete juhtimiseks; see käib Peterburis. Mul on ka tõsised projektid Ukraina agrotööstuses. Need nõuavad praegu kõige enam tähelepanu.

Te olete siis põllumees?

Mitte päris seda. Osalen agroäris, mis on vertikaalselt integreeritud struktuur. Aga muidugi, ükskõik mis kultuuride kasvatamine müügi eesmärgil on alati teatud ulatuses ka põllumajandus. See on praegu minu jaoks kõige huvitavam ettevõtmine ning veedan küllalt palju aega Ukrainas. Eestis olen tegelikult aastas vaid paar-kolm kuud.

On kaks võimalust: kas inimene armastab tegutseda ja tahab tööd teha, isegi kui tema heaolu on kindlustatud, või ta lihtsalt naudib tegevusetust ja vaatab telerit. Mina olen selline inimene, kes ei taha paigal istuda. Mulle on öeldud: «Rahune maha, puhka.» Mina aga, kaugel sellest, mõtlen mingeid uusi ettevõtmisi välja.

Loomulikult on mul säilinud ärisidemed valdkondades, kus ma olen kaua tegutsenud – energeetikas ja transpordis.

Millise hinnangu annate Eesti majandusolukorrale?

Olles näinud erinevaid olukordi, ütleksin, et Eesti majandusseis on küllaltki stabiilne. Seda võib öelda Eesti majandustulemuste alusel, kui võrrelda neid teiste Euroopa riikidega, mis veel viis või kümme aastat tagasi näisid palju arenenumad.

Kui võrdleme Eestit mõne suure finantskeskusega, siis midagi väga muljetavaldavat pole. Kui me võrdleme aga Eestit Kesk-Euroopa ja Lõuna-Euroopaga, siis arvan, et tegelikult on siin seda, mille üle uhke olla. Mulle meeldib Eesti puhul just see, et siin saab end mugavalt ja turvaliselt tunda.

Pikemat intervjuud loe Postimees Plussist!