Riigiametnike personalivoolavus on kasvanud

Kõige suurem personali koguvoolavus oli mullu rahandusministeeriumi valitsemisalas. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Rahandusministeeriumile valmistab muret viimastel aastatel kasvanud riigiametnike personalivoolavus, mis mullu oli 12 protsenti.

Täna esitletud avaliku teenistuse aastaraamatust selgub, et riigi ametiasutustes oli koguvoolavus 2010. aastal üheksa, 2011. aastal 11 ja mullu 12 protsenti. Kohalike omavalitsuste ametiasutustes oli voolavus 2010. aastal kaheksa ja kahel viimasel aastal 10 protsenti. Koondamisest tulenev voolavus oli mullu nii riigi- kui omavalitsusasutustes veidi alla kahe protsendi ning muu voolavus vastavalt 10,4 ja 7,8 protsenti.

Omavalitsusasutustes on personalivoolavus olnud madalam ja stabiilsem, jäädes aastatel 2008–2012 kaheksa ja 10 protsendi vahele. Riigi ametiasutustes on voolavus kõikunud üheksast 16 protsendini, olles kõige kõrgem 2008. aastal ja kõige madalam aastal 2010.

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Cerlin Pesti ütles aastaraamatu esitlusel ajakirjanikele, et keskmine vabatahtlik voolavus on praegu veel soovitud piires, kuid riskina võib esile tuua riigiametnike koguvoolavuse kasvu.

Tema sõnul ei saa avalikus teenistuses lubada liiga kõrget voolavust, mille tõttu võib ohtu sattuda institutsionaalne mälu ja kannatada professionaalsus. «Siin väike murekoht on. Riigiametnike seas on voolavus kasvanud, aga võib öelda, et see on praegu nii pisike muutus, et see võib ka olla statistiline hälve,» lausus Pesti, kuid rõhutas samas, et tööandjad peavad kindlasti vaeva nägema, et voolavus veelgi ei tõuseks.

Kõige suurem, 20 protsendini ulatuv personali koguvoolavus oli eelmisel aastal rahandusministeeriumi valitsemisalas, kus vabatahtlik voolavus oli ligikaudu kuus ning koondamisest, teenistusaja möödumisest või asutuse likvideerimisest tulenev voolavus 12 protsenti. Viimane tulenes muudatustest maksu- ja tolliameti struktuuris, kus koondati pea 200 ametikohta.

Kõrgemate voolavuse näitajatega paistsid aastaraamatu kohaselt silma ka justiitsministeeriumi haldusalasse jäävad asutused, kus voolavus oli 17,1 protsenti. Kõige väiksem ehk 7,2-protsendiline koguvoolavus oli põllumajandusministeeriumi haldusalas.

Omal soovil lahkus kõige rohkem ametnikke justiits-, sotsiaal-, kaitse- ja kultuuriministeeriumi valitsemisalasse jäävatest asutustest ehk vastavalt 12,7, 11,2, 10,9 ja 10,8 protsenti. Kõige väiksem ehk kolme protsendini ulatuv vabatahtlik voolavus oli välisministeeriumi haldusalas.