Eestis töötas mullu 27 000 ametnikku

Avaliku teenistuse aastaraamatut tutvustasid Cerlin Pesti ja Agris Peedu rahandusministeeriumist. Foto: Liis Treimann / Postimees

Eestis töötas eelmisel aastal 27 072 ametnikku, kellest 22 043 olid ametis riigi- ja 5029 kohalike omavalitsuste asutustes. Kuigi üldtrendina on ametnike arv pigem langenud, ei toimunud eelmisel aastal ametnike arvus olulisi muutusi, selgub täna esitletud avaliku teenistuse aastaraamatust.

Kõige rohkem riigiametnikke töötab siseministeeriumi valitsemisalas, kus oli eelmise aasta lõpu seisuga tööl 31,1 protsenti kogu riigi ametnikkonnast. Neljas suuremas ehk sise-, kaitse-, justiits- ja rahandusministeeriumi valitsemisalas töötab kõigist riigiametnikest pea kolm neljandikku.

Kohalikest omavalitsustest on mõistagi suurima ametnike arvuga Tallinn, kus on ametis 30,3 protsenti kõigist omavalitsusametnikest. Tallinnale järgnevad Tartu ja Narva vastavalt 6,7 ja 4,1 protsendiga. Kui Tallinna mitte arvestada, töötab ühes linnavalitsuses keskmiselt 50, vallavalitsuses aga vaid keskmiselt 14 ametnikku.

Ametnike keskmine vanus on kasvanud

Riigiametnike keskmine vanus on alates 2000. aastast kasvanud: noorte, 21-30-aastaste ametnike osakaal on kahanenud kolmandiku ning vanemate ehk 61-65-aastaste ja üle 66-aastaste oma tõusnud vastavalt kaks ja neli korda. Kui kümmekonna aasta eest oli suurim hulk ametnikke vanuses 21-30, siis mullu juba vanuses 31-40 aastat. Ligi pool ehk 46 protsenti riigiametnikest olid alla 40-aastased ja pea kolmandik ehk 29 protsenti vanemad kui 50 aastat.

Naisi on riigiametnike hulgas meestest pisut rohkem ehk 54 protsenti. Kõige enam on naisi kohtunike ja prokuröride ning ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide töötajate hulgas – lausa 72 protsenti. Meeste osakaal on suurem politsei- ja piirivalveametis, vanglates ja kaitseväes.

Kohalikes omavalitsuses töötab naisi veelgi rohkem: 73 protsenti kõigist ametnikest. Samuti viitab trend rahandusministeeriumi teatel töötajaskonna vananemisele: kuni 50-aastaste töötajate arv on viimastel aastatel vähenenud ning vanemate töötajate oma kasvanud. Mullu oli ligi pool ehk 44 protsenti kohalike omavalitsuste ametnikest vanemad kui 50 aastat.

Igal teisel ametnikul staaži üle 10 aasta

Üle poole kõigist ametnikest on avalikus teenistuses töötanud enam kui 10 aastat, mis rahandusministeeriumi teatel peegeldab ametnikkonna suhtelist järjepidevust ja stabiilsust.

Samas on riigiasutustes 26,8 ja omavalitsusasutustes 19,7 protsenti neid, kes on ametis olnud kuni viis aastat. Lühema staažiga töötajad toovad ministeeriumi kinnitusel asutustesse uusi teadmisi ja oskusi ning soodustavad ka näiteks asutusesisest innovatsiooni.

Avaliku teenistuse aastaraamatu kohaselt on ligi 60 protsenti riigi- ja 70 protsenti omavalitsusametnikest kõrgharidusega, samas kui Eesti kõigist hõivatutest on kõrgharidus vaid 30,2 protsendil.