Koer võib vajada verd

Doonor Maris Luberg peab oluliseks, et ka tema neljajalgne sõber Juss on mitu loomahinge päästnud. Foto: Toomas Tatar

Viieaastane isane Saksa lambakoer Wunderstern Juventus (koduste seas Juss) on pooleteise aasta jooksul aidanud uuele elule kolm koera. Bokseri, kellel lõhkes põrn, krantsi, kes sõi rotimürki, ning veel ühe neljajalgse, kellel kahtlustati kollatõbe.

«Õnneks on ta sobivas kaalus (40 kg – toim) ja vanuses koer,» ütles Wundersterni perenaine Maris Luberg (35), kes on ise samuti doonor. Juba tudengipõlves verd loovutanud naine pidi doonorlusest aastateks loobuma, kuid päeval, mil selgus, et ta saab jälle verd loovutada, sai Lubergist tulihingeline doonor, kes ei pidanud paljuks oma seltsilist doonoriks lubada, kui kuulis, et vajatakse doonorkoeri.

Eestis koertel oma verepankasid ei ole: doonorkoer kutsutakse loomakliinikusse, kui keegi konkreetselt abi vajab. «See tähendab, et kõne võib tulla keset tööpäeva või öösel,» lausus Luberg. Koerte ja kasside verepangad on maailmas tekkinud alles viimastel aastakümnetel. Meil oleks nende ülalpidamine liialt kulukas, kuna on vaja määrata koera veregrupp. Praegu tehakse vereülekandeid nõnda, et doonori ja vastuvõtja veregruppi ei teata – kiirmeetodiga määratakse esmane sobivus.