Valkla erihooldekodust põgenevad patsiendid tekitavad kohalikele meelehärmi

Valkla hooldekodu. Foto: infoweb.ee

Valkla hooldekodust kujundatakse kohtumäärusega erihooldele määratud klientide keskust. Paraku põgenevad kliendid keskusest ning on ohtlikud kohalikele elanikele. Hooldekodu tunnistab, et ei saa uute raskete klientidega hakkama.

Valkla küla on tagajalgadel, sest rasked psühhiaatrilised haiged panevad kohalikust hooldekodust süstemaatiliselt jooksu ja on korduvalt inimesi rünnanud. Sel suvel tuli seoses hooldekoduga politseile 16-18 väljakutset kuus ja kokku on algatatud vähemalt seitse hoolealustega seotud kriminaalasja, kus kannatanud on nii külaelanikud kui ka hooldekodu töötajad ise, vahendas ERRi uudisteportaal ETV saadet «Pealtnägija».

Ka kohalik politsei kinnitab, et hoolekodu on statistiliselt nende suurim nn «tööandja». «Näiteks suvekuudel tuli siia 16-18 väljakutset kuus. Umbes pooled nendest on seotud agressiivsete klientidega, kuhu kutsutakse kohale nii politsei kui kiirabi,» selgitas Kuusalu konstaabel Kaisa Kajo.

Ka hoolekodu Valkla Kodu juhataja Toomas Merilai ei eita, et asi on üle pea kasvanud. Ta pigem tervitab, et probleem suure kella külge pannakse. «Ma loodan, et «Pealtnägija» sekkumisega see paraneb. Me oleme kõik omalt poolt ära teinud, me oleme teinud ettepanekud valitsusele. Me oleme hädas,» rääkis ta.

Hooldekodu töötab Valklas üle 50 aasta ja keerulisi kundesid on seal alati olnud, kuid kriisi põhjus on, et viimase pooleteise aasta sees on AS Hoolekandeteenused asunud kodu ümber kujundama just kohtumäärusega erihooldusele määratud inimeste keskuseks.

«Lihtsalt öeldes on tegemist teenusega, mille sihtgrupiks on inimesed, kes tulenevalt oma haigusest võivad osutuda endale või teistele ohtlikuks, aga kes ei ole veel toime pannud kuritegu, ütleme niimoodi,» selgitas ASi Hoolekandeteenused juhataja Maarja Mändmaa.

«Kui nüüd hästi mustvalgelt seletada, siis sundraviteenusel Jämejalas on juba sellised inimesed, kes on pannud mingisuguse õigusrikkumise toime ja on siis n-ö vangla asemel kinnipidamisasutuses,» lisas ta.

Ametliku nimega Valkla Kodu 202 elanikust on hetkel kohtumäärusega kliente 94. Kõik need piiratud vabadusega isikud elavad kompleksi kolmandas majas. Korrused on jagatud sektsioonideks, kus on keskmiselt 15 inimest ja nende kohta kaks järelevalvajat ehk ametliku nimega tegevusjuhendajat. Ainus turvameede on suletud uksed, tugevdatud klaas ja ülemisel korrusel aknapiirded. Esimesel kahel korrusel elavad peamiselt skisofreenikud ja vaimuhaiged, kolmandal vaimupuudega inimesed.

Kohtumäärust pikendatakse igal aastal ja kui ravi ning teraapia on mõjunud, viiakse klient üle erihoolde kergemale režiimile. Keskmiselt ollaksegi osakonnas 2-3 aastat, aga Merilai sõnul leidub ka kaks meest, kes viibivad seal juba 17 aastat. ASi Hoolekandeteenused strateegiline plaan on muuta Valkla ainult kohtumäärusega hoolealuste keskuseks, kus on 100 kohta. Teisi, kergemaid patsiente suunatakse järgemööda mujale.

Hooldekodu on võimetu

Valkla elanike hinnangul on aga AS Hoolekandeteenuste otsus halb üllatus. «Võib-olla see on siis sedalaadi üllatus, kus arvatakse, et prügimäed, vanglad, sedalaadi kohad on hästi kasulikud ja olulised, aga mitte seal, kus meie elame - need võiksid olla kuskil mujal,» arutles Maarja Mändmaa.

Toomas Merilai selgitas, et Valkla Kodu on logistiliselt selliste patsientide jaoks ilmselt parim lahendus. «Nad on olnud alati kuskil ja nad on alati kuskilt ära jooksnud. See, et nad siia toodi, on minu meelest loogiline samm. Me oleme Harjumaal, pool Eesti elanikkonnast elab siin, pool meie klientide lähedastest elab Harjumaal. Logistiliselt oli see parim lahendus,» rääkis ta.

Merilai tunnistas aga avameelselt, et pole suuteline uusi keerulisi kliente kinni hoidma ja pea kõigil külaelanikel on selle kohta jutustada värvikaid lugusid.

Merilai sõnul jooksevad patsiendid peamiselt ära jalutuskäikude ajal. «Kui õues jalutamas on kaheksa kliendiga üks tegevusjuhendaja, kes on naisterahvas, siis noored mehed hüppavad, vups, üle aia ja läinud nad on. Järgi joosta, isegi kui me suudaksime, me ei saa, sest ülejäänud jääksid siis järelevalveta,» selgitas Merilai.

«Siis me võtame telefoni, teatame politseile, et on toimunud omavoliline lahkumine ja teeme nii palju koostööd kui võimalik, otsime ise nii palju kui võimalik. Tihti me ka leiame kuskilt lähiümbrusest omavoliliselt lahkunud kliendid, aga tihti ei leia ja politsei toob nad tagasi,» lisas ta.

Põgenevad psühhiaatriliselt haiged on elanikele ohtlikud

Tegemist pole kaugeltki esteetide ja nõrganärviliste halaga. Augusti keskel juhtus kõige tõsisem episood, kus kohtumäärusega erihooldele määratud kurttumm mees läks hüppesse ja tungis kolme kilomeetri kaugusel metsatallu.

«Seal on kolm last, ema, isa ja siis perenaise vend elab ka seal. Perenaise vend ja kõige noorem laps olid kodus. Ja siis tuli üks inimene tuppa, peksis selle venna sõna lausumata läbi, võttis kaasa arvuti, raha ja ka poisi käest, väikese lapse käest mobiiltelefoni. Aga õnneks see väike laps jõudis isale helistada, siis isa kutsus politsei jne. See oligi hirmus, et sellesse intsidenti oli kaasatud ka laps,» kirjeldas puhkekeskuse Valkla Rand juhataja Piret Peri.

AS Hooldekodu juhataja Maarja Mändmaa tunnistab, et Valklas toimunu on kahetsusväärne, kuid sama mees on ajavahemikul maist kuni septembrini üheksal korral hooldekodust plehku saanud. Igal korral on ta ka vähemalt inimesi ehmatanud.

«Nii palju kui mina tean, siis meie kodu personal on teinud nii palju kui võimalik omalt poolt ja jätkuvalt teeb seda. Vähemalt me oleme sellest rääkinud selle kodu juhiga,» märkis Mändmaa.

Toomas Merilai ütles, et töötajad jälgivad ohtlikku meest nii nagu saavad ja oskavad. «Meil puuduvad selleks ressursid ja vahendid. Meil ei ole inimesi lihtsalt,» tõdes ta.

Augustikuine rünnak, kus kannatanute seas oli laps, oli külaelanikele viimane piisk ja nad tegid hooldekodule ametliku avalduse. Alles selle vastusest said nad teada, et Valklast kujundatakse raskete klientide keskust. Nüüd on lähipäevil kavas lausa kaks koosolekut, kus teemat selgitatakse nii valla ametnikele kui kohalikule rahvale.

Probleem on süsteemne

Mändmaa ja Merilai sõnul on Valklas juhtunud ekstsessid süsteemse probleemi ilming. Esiteks on viga seadustes ja normides - Eestis paigutatakse kohtu poolt erihooldele liiga palju inimesi, kes kaugeltki kõik tegelikult kinnist režiimi ei vaja. Pahatihti pannakse kokku kliendid, kes selleks ei sobi, näiteks dementsed vanurid ja aktiivsed noored vaimupuudega inimesed. Ja lisaks ei jätku selle kirju seltskonna korralikuks hooldamiseks raha ega rahvast.

Nii ongi konstaabel Kajo sõnul viimase kolme kuu jooksul hoolekodu klientidega seoses algatatud seitse kriminaalasja. Kusjuures paaris juhtumis on ohvriks hooldekodu töötajad ise.

Paradoks on see, et kuna süüdlane on teovõimetu, siis halvim, mis teda ähvardab, on saatmine sundravile näiteks Jämejalga. Aga enamasti asi lihtsalt lõpetatakse.