Opositsioon on riigieelarve eelnõu suhtes kriitiline

Sven Mikser Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Opositsioonierakondade juhtpoliitikud kritiseerisid parlamendis täna algatatud järgmise aasta riigieelarve eelnõu, kus on loobutud huviringiraha kehtestamisest, tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest ja töötuskindlustusmakse vähendamisest ning jäetud lastega pered ja vaesemad inimesed tähelepanu alt välja.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson tunnustas küll valitsust, kes seekordse riigieelarve puhul räägib rohkem inimesest ehk pensionärist, õpetajast ja riigitöötajast ega tõsta niivõrd kilbile kuiva eelarvetasakaalu, kuid leidis, et rääkima peaks ka inimesest, kes on laps või lapsevanem. «Rääkima peaks inimesest, kes teenib keskmist palka või alla selle ja on hädas kodukulude tasumisega. Rääkima peaks inimesele kõige lähemast abistajast ehk vallast ja linnast ja Keskerakond oma muudatusettepanekutega seda ka teeb,» lubas ta.

Simsoni sõnul on valitsuskoalitsioon juba viis aastat edasi lükanud tulumaksuvaba miinimumi tõusu, mis tooks eelkõige kasu keskmist ja alla keskmist palka teenivatele inimestele. «Kevadel oldi selles küsimuses päris optimistlikud ja IRL andis väga kõlavatoonilisi lubadusi. Paraku tuleb täna nentida, et IRL paistab olevat valitsuses, vähemalt eelarveküsimustes, see koalitsioonipartner, kelle ettepanekuid ignoreeritakse, tema sõnu ei tasu tõsiselt võtta ja tulumaksuvaba miinimum jääb külmutatuks ka kuuendat aastat järjest,» lausus ta.

Paljudele lapsevanematele valmistab Simsoni hinnangul tuleva aasta riigieelarves pettumuse, et koalitsioonilepinguga lubatud ringiraha ei tule. «Valitsusliidu tegevusprogramm aastal 2011 seda lubas, lubas 130 eurot aastas igale kooliealisele lapsele. Ja seejuures on rahandusminister ütelnud, et see lubadus oli liiga kallis ja et selle lubaduse võiksid täita Eesti linnad ja vallad,» märkis ta, kuid lisas, et 2009. aastal ajutisena mõeldud linnade ja valdade eelarvekärbe on praeguseks aga põlistatud.

Simson nimetas huvitavaks ka asjaolu, et koalitsioon, kes on ennast defineerinud madalate maksude toetajana, tegeleb ise samal ajal varjatud maksustamisega. «Ja siin ma ei räägi omal ajal tõstetud käibemaksust või muudest tarbimismaksudest, ma räägin loomulikult töötuskindlustusmakse suurusest, mis mõjutab nii tööandja kulusid kui ka töövõtja netopalka. Kuigi töötukassa nõukogu tegi ettepaneku järgmise aasta töötuskindlustusmakset vähendada, seda me eelarvest ei näe,» ütles ta.

Samadele probleemidele juhtis riigikogus tähelepanu ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Sven Mikser, kelle hinnangul on valitsuse prioriteediks kingitused kõige jõukamatele.

Tema sõnul möödub järgmise aasta alguses 10 aastat sellest, kui viimati tõsteti toetust pere esimesele lapsele. Teise lapse toetuse tõstmisest on tema sõnul möödas veelgi rohkem aastaid. «Kahetsusväärselt on peaminister jõudnud lastetoetustest rääkides lapsi ja lapsevanemaid juba küllalt solvata, seetõttu jääb loota, et seoses omal ajal eurole üleminekuga toiminud toetusnumbrite ümmardamise tulemusel saadud ühe eurosendise tõusuga ei räägita, et lapsetoetused ongi tõusnud,» ütles Mikser ja lisas, et ilmselt ei tõuse lastetoetused seni, kuni Andrus Ansip on Eesti peaminister.

Ta oli kriitiline ka vajaduspõhise lastetoetuse reformist rääkides, nimetades seda lausa sotsiaalpoliitiliseks läbikukkumiseks, millega ei peaks uhkustama. «Ja nüüd on selgunud, et järgmise aasta eelarves ei tule ka ringiraha. Üks eelmine koalitsioon jõudis vähemalt eelnõunigi, mis, tõsi küll, jäi riigikogus vastu võtmata,» ütles ta.

Mikser avaldas toetust pensioni tulumaksuvaba määra tõstmisele, kuid märkis, et kahjuks on see kõik, mida valitsus pakub, vaatamata varasematele lubadustele, et tõuseb ka üldine maksuvaba tulu määr. «Üldise tulumaksuvabamiinimumi tõstmine on teadagi kulukas ja ühe aastaga midagi väga suurt ära ei tee, aga midagi peaks tegema, sest üldise tulumaksuvabastuse loomisel peeti omal ajal samuti õigeks, et selle suurus peaks olema võrdne alampalgaga, järgmisest aastast on see vahe üle 200 euro kuus. Kui suureks peab see veel kasvama, et valitsuse jaoks muutuks teema aktuaalseks?» küsis ta.

Tema sõnul on valitsusliidu selge eelistus 2015. aastal jõustuv tulumaksuprotsendi vähenemine, millest võidavad rohkem jõukad. «See on sisuliselt ainus põhjus, miks üldist tulumaksuvaba määra tõsta ei saa. Sotsiaaldemokraadid usuvad, et õige ja kõiki võrdselt kohtlev oleks just esimese astme ehk siis maksuvaba määra tõstmine,» märkis Mikser.

Samuti nimetas ta töötuskindlustusmakset põhjendamatult kõrgeks ning märkis, et praeguse poliitika jätkudes on töötuskindlustuses reservid järgmise aasta lõpuks vajalikust määrast 33 protsenti suuremad. «Need reservid on juba täna nii suured, et võimaldaks jõustada kriisiajal edasi lükatud ja lõpuks üldse allavett lastud tööturureformi niinimetatud turvalisuse paketi. Töötukassa vahendite sihipärase kasutamise puhul saaks seda teha isegi maksemäära vähendades,» lausus ta.

Mikser avaldas arvamust, et Eesti probleemid on sügavamal kui ühe aasta eelarve. «Ma vajame poliitikat, sealhulgas ka eelarvepoliitikat, mis ütleks kõigile Eesti inimestele, et riik vajab neid, vajab ka siis, kui nad on sündinud vaestesse peredesse, kui nad elavad Tallinnast ja teistest keskustest kaugemal, ka siis, kui nad on kaotanud töö. Seda valitsuse poolt väljahõigatud eelarveprioriteedid, nagu ka mitme eelmise aastal eelarved, meile paraku ei ütle,» ütles ta riigikogus.