Kaitseliidu valvetegevus saab seadusliku aluse

Kaitseliitlased auvalves kindral Laidoneri sünnipaiga mälestuskivi juures Foto: Peeter Kümmel /Sakala

Valitsuse homsel istungil on päevakorras eelnõu, mis annab õigusliku aluse Kaitseliidu valvetegevusele.

Kaitseliit tegeleb kaitseministeeriumi, selle valitsemisala, sh kaitseväe, ja välisministeeriumi osade esinduste valvega alates 2003. aasta 1. jaanuarist. Sellest ajast peale on olnud probleemiks Kaitseliidu valvurite õiguslik staatus ja puudulikult on reguleeritud ka valve õiguslikud alused.

Kaitseliidu seaduse muutmisega nähakse organisatsiooni ülesandena ette kohustus korraldada vajadusel valvet kindlaksmääratud objektidel. Kaitseliidu osutatav valve peab lähtuma riigikaitselisest vajadusest. Seega piirdub valvatavate objektide ring kaitseministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate valitsusasutustega ning Eesti Vabariigi välisesindustega.

Valitsusele nähakse eelnõuga ette volitusnorm kehtestada loetelu objektidest, kus Kaitseliit võib valvata. Ülesande objekti valveks annab Kaitseliidule kaitseväe juhataja. Ülesande andmisest peab teavitama esimesel võimalusel kaitseministrit.

Valve korraldamise eelduseks on objekti valdaja ja Kaitseliidu vaheline leping. Valvuril on kohustus läbida Kaitseliidu korraldatav valvuri erialakursus. Viimast nõuet hakatakse rakendama alates käesoleva aasta 1. oktoobrist.

Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele, küll aga muutub rahastamise alus.

Möödunud aastal eraldati riigieelarvest sihtotstarbelise eraldisena valve osutamiseks Kaitseliidule 81,2 miljonit krooni. Eelnõu jõustumisel ei toimuks enam Kaitseliidule sihtotstarbelise eraldise tegemist, vaid kulud jaotataks kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste vahel, kes vajavad riigikaitselise suunitlusega valvet.

Kaitseliidu objektide valvet rahastatakse Kaitseliidu eelarvest.