/nginx/o/2010/01/06/292521t1h519a.jpg)
Immunoprofülaktika komisjon tegi ettepaneku võimaldada uue gripi vastu end vaktsineerida kõigil, kes seda soovivad. Sotsiaalminister küsib selleks valitsuselt luba veel sel nädalal.
Ekspertkomisjon palub luba vaktsineerida seagripi vastu kõiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niipea, kui valitsus on ettepaneku heaks kiitnud, alustavad perearstid kõikide soovijate vaktsineerimist, loodetavasti juba järgmisel nädalal. Vaktsineerimine on jätkuvalt tasuta.
«30 protsenti rasketest uue gripi juhtudest on esinenud nendel inimestel, kes ei kuulu üldse riskirühma. 20-30 protsenti surmajuhtudest on nendel inimestel, kes ei kuulu riskirühma,» selgitas terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Lisaks tõi Kutsar välja nii meie kui välisriikide arstide kogemuse, et 30-50 protsendil juhtudel esineb haigus haigusnähtudeta ehk asümptomaatilises vormis, mis tähendab, et inimene on küll nakatunud, ent palavikku tal pole. «Ometigi võib ka see inimene teisi nakatada. Kui ta oleks vaktsineeritud, ei levitaks ta salajasel moel viirusi.»
Postimees.ee küsitlus, millele on vastanud üle 6500 inimese, näitab, et ligi 56 protsenti elanikest pole sel hooajal grippi põdenud. «See on haigusele vastuvõtlik kontingent,» märkis Kutsar.
Epidemioloogianõunik prognoosis lähinädalatel ka ülemistesse viirushaigustesse nakatumise kasvu, sest algab uuesti kool ning paraku on lapsed kooli- ja lasteaiakollektiivides kõige usinamad haiguse levitajad.
Vaktsineerimine väga passiivne
Seni said end vaktsineerida vaid riskirühma kuuluvad inimesed, kelleks olid peamiselt väikesed lapsed, kroonilised haiged ning meditsiinitöötajad. Paraku on 28. detsembri seisuga seda teinud vaid neli protsenti riskirühma kuulujatest ehk 4656 inimest, ütles Kuulo Kutsar.