Tallinna Küte: eelseisval kütteperioodil võib soojahind isegi langeda

AS Tallinna Küte peahoone kõrvalt saab alguse soojatrassi poolt ülessulatatatud haljendav mururiba, mis jätkub pikalt piki Smuuli tee serva. Foto: KÜLLIKE ROOVÄLI/PM/SCANPIX BALTICS

AS Tallinna Küte edastusel on praegune soojuse müügihind Tallinnas ja Maardus 77,53 eurot MWh eest (koos käibemaksuga). Ettevõtte turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Olga Petrova sõnul jääb see alla Eesti keskmisest tasemest ning tänaste prognooside kohaselt ei ole eesseisvaks küttehooajaks hinnatõusu oodata. Soojahind kas jääb samale tasemele või isegi alaneb.

Tallinna Küte toodab ligi poole soojusest ise ning ülejäänud ostab sisse valdavas osas Tallinna Elektrijaamast ning IRU Elektrijaamast.

«Lõplik soojahind sõltubki olulisel määral sisseostetava soojuse hindadest ning millisteks need kujunevad tulevaseks küttehooajaks, ei ole veel selge. Nii Tallinna Elektrijaam kui ka IRU Elektrijaam toodavad soojust maagaasist soodsamal kütusel - hakkepuidul ja olmeprügil, mis annab alust oodata ka tarbija jaoks võimalikku soojahinna langust, jäädes vahemikku 2-5 protsenti (praegusest tasemest),» märkis Petrova.

Soojahind sõltub peamiselt soojuse tootmises kasutatavate kütuste hindadest. Hetkel 35 protsenti kogu Tallinna Kütte võrku antud soojusest toodetakse taastuvkütusest ja jäätmetest ning 65 protsenti maagaasi baasil.

Mis puudutab soojakaduga seotud probleeme Tallinnas, siis AS Tallinna Küte haldab 422-kilomeetrist soojusvõrku, mis asub eramaadel, linna taristu all või hoonete keldrites. «Sageli on nendesse kohtadesse piiratud juurdepääs, mille tõttu selle korrashoidmine ning renoveerimine on tehnoloogiliselt keerukas ja aeganõudev protsess,» selgitas Petrova, miks Tallinnas seni mitmes kohas talviti muru haljendab.

Siiski - kaugeltki mitte kogu torustik ei vaja kaasajastamist. Tänase seisuga on renoveeritud 130 kilomeetrit ehk ligi kolmandik soojustorustikust. Sel aastal jätkusid magistraalsoojustorustike renoveerimistööd Kesklinnas Uue-Maailma piirkonnas, ning Lasnamäe magistraalsoojustorustike renoveerimis- ja isoleerimistööd Liikuri tn ja Kivila pargi piirkonnas. Kogumahus rekonstrueeriti ja ehitati ligi 5 km soojustorustikku.

Soojuskadude vähenemine renoveeritavatel lõikudel on märkimisväärne. Sõltuvalt läbimõõdust ja teistest ääretingimustest võib lokaalne soojuskadude vähenemine olla keskmiselt 3-4 korda võrreldes algse olukorraga.

«Paraku on soojusvõrgu renoveerimise periood väga limiteeritud. Küttehooajaväline aeg ehk suvi on ainusvõimalik aeg soojusvõrgu korrastamiseks ilma suuremate ebamugavusteta kliendi jaoks,» tõi Petrova välja teise aspekti, mis raskendab ja muudab aeglasemaks soojakadude vähendamise.

Lisaks soojusvõrgu töödele on käesoleval aastal investeeritud kolme lokaalkatlamaja likvideerimisse, mille tulemusena on lokaalide tarbijad, kokku 21 hoonet Põhja-Tallinnast ja Lillekülast, ühendatud kaugkütte põhivõrguga.

Lokaalkatlamajade likvideerimise projektide eesmärgiks on soojuse tootmise ja edastuse efektiivsuse tõstmine ning tarbijatele tarnekindla ja keskkonnasõbraliku soojateenuse pakkumine. Järgmisel aastal plaanib ettevõte likvideerida kuus lokaalkatlamaja ning ühendada 35 hoonet põhivõrguga.