/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2323199t1h6fe6.jpg)
Keila kooli kümnenda klassi laste eesti keele tunnid on õppeaasta esimesel veerandil asendatud muude ainetega, kuna emakeele õpetaja ootamatu lahkumise järel pole koolil kedagi tundi andma panna.
Keila kooli kümnenda klassi lapsed sel veerandil eesti keelt ei õpi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keila kooli direktor Liivi Siim ütles Postimehele, et 28. augustil teatas emakeele õpetaja oma lahkumisest ning tänaseni ei ole kool leidnud uut õpetajat. «Ühe õpetaja lahkumine lõi kogu tunniplaani segamini. Põhikooli eesti keele tunnid on Keilas enda kanda võtnud ühe teise kooli õpetaja, kes teeb seda oma põhitöö kõrvalt. Eesti keele tunnid on kümnendas klassis sel veerandil aga asendatud teiste ainetega.» Ta avaldas lootust, et olukord laheneb, uus õpetaja leitakse ning kinnitas, et õppekavas ettenähtud eesti keele kursused lapsed saavad, mitte aga sel veerandil.
Siim märkis, et tegu ei ole ainult Keila kooli probleemiga, Eesti keele õpetajaid otsivad ka Gustav Adolfi, Arte ja Nõmme gümnaasiumid. «See on terve ühiskonna probleem. Kui meil on täna ülikoolis vaid kaks tulevast emakeele õpetajat ja ei ole kindel üldse, et nad ka õpetajatena tööle hakkavad, on tegu tõsise probleemiga. See on väärtuste ja eestluse kriis.»
Ta lisas, et võib-olla oleks lahenduseks kohustusliku ametiaja seadmine pedagoogi hariduse omandatutele, kuid ennekõike on probleem ametikoha väärtustamises. «Ühiskond ei näe õpetaja ametikohta kui väärtust. Teine asi on palk. See ei ole väike, kuid vastutus sellel ametikohal on suurem kui tasu.»
Täna on töötukassas arvel 28 eesti keele õpetajat, neist 12 Harjumaal, kes on parema meelega töötud kui koolis õpetamas. Siimu sõnul on vastutus laste edasise elu eest, see mis võib takistada õpetajaid oma ametikohtadele asumast. «Õpetaja on see, kes annab lapsele edasiseks impulsi, ta vastutab õpilase tulevaste otsuste eest. Kui õpetaja ei suuda õigel ajal tähelepanu suunata olulisele, siis saab ühiskond ühe õnnetu inimese juurde.»
Kümnendas klassis käiva nooruki lapsevanem ütles Postimehele, et eesti keele tunnid on asendatud laulmise ja kehalise kasvatusega, kuid eesti keele tundide puudumine on süvendanud noortes soovi Eestist lahkuda. «Keel on kultuuri alussammas ja vältimatu osa õpilase arengust. Õpetaja puudumine õnnetuks ja olukorrale lahendust ei paista. Oleks kasvõi mõni pensionile jäänud õpetaja, kes sooviks seda tööd teha missioonitundest. Samas on tänapäeva noored kaunis tormilised,» jäi lapsevanem nõutuks.
Ta lisas, et Keila kool on väga tore, atmosfäär on seal suurepärane ning maja uhke ja uus. Kuid kohalikul omavalitsusel õpetajatele lisatasu maksmiseks vahendeid ei ole. «Tallinnas ja Sauel saavad omavalitsused maksta õpetajatele lisa, väiksema palga eest ei hakka ju isegi sõitma Sauelt Keilasse tööle,» lisas ta.