Korralagedus valdades ajas riigikontrolli politseisse

Lääne-Viru Vinni vallavanemale Toomas Väinastele kuuluv firma Auto Rasivere osales lumetõrjehangetel ja mees lasi endale kuuluvale firmale maksta üle 103 000 krooni. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Viieteistkümnes omavalitsuses korruptsiooni ennetamist auditeerinud riigikontroll avastas, et  mitu vallavanemat oli iseenda firmadega süüdimatult äri ajanud.

Kuigi väiksemaid õigusrikkumisi tuvastati kõigis auditeeritud valdades, jõudsid politseisse Jõgeva ja Vinni vallajuhtide tegemised. Nii näiteks tellis viimaste valimiste tulemusena ametist lahkunud Jõgeva vallavanem Saima Kalev kahe aasta jooksul kujundustöid ja kantseleitarbeid firmalt SK-Kujundus, mille omanik ja juhatuse liige ta ise oli. Riigikontroll uuriski omavalitsustes aastaid 2007 ja 2008.

Kokku esitas Saku vallas registreeritud firma Jõgeva vallale ilma igasuguse lepinguta arveid ligi 71 000 krooni eest ja kinnituse pani neile firmaomanikust vallavanem. Krediidiinfos leiduvad andmed SK-Kujunduse müügitulu kohta annavad märku, et valla tellimused moodustasidki suure osa ettevõtte imeväiksest sissetulekust.

Kohtuni ei jõua

Vinni praegunegi vallavanem Toomas Väinaste kutsus aga talle kuuluva firma Auto Rasivere osalema lumetõrje hankes ja ettevõte hanke ka võitis. Auto Rasivere tegevusalaks on krediidiinfo andmeil hoopis kokkupandavate puitehitiste tootmine. Väinaste kiitis oma allkirjaga arvel heaks väljamaksete tegemise endale kuuluvale ettevõttele rohkem kui 103 000 krooni eest.

Kokku tegid ametiisikud 15st kontrollitud omavalitsusest kuues tehinguid endaga seotud ühingutega. Lisaks nimetatud Jõgeva ja Vinni vallale veel ka Pärsti, Saue, Põltsamaa ja Tamsalu vallas.

Ehkki riigikontroll pöördus Jõgeva ja Vinni valla juhtumite osas politsei poole, ei jõua sellised asjad hoolimata seaduserikkumisest praegu reeglina kohtuni. Selleks peaks vallajuhtide äri iseenda firmadega tooma omavalitsusele otsest ja mõõdetavat majanduslikku kahju, aga kõnealusel juhul jõudis Jõgeva vallavolikogu juba kinnitada, et praegugi volikogus istuv rahvaliitlane Kalev ei tekitanud omavalitsusele kahju.

Samamoodi ütleb Vinni valda juhtiv keskerakondlane Väinaste, et tema firmaga sõlmitud leping polnud vallale rahalises mõttes kahjulik. «Kahju pole ju tekitatud ja seepärast ei algatanud politsei kriminaalasja ega tulnud ka mingit karistust,» lausus ta.

Kurb vaatepilt

Eksvallavanem Saima Kalev nimetas tellimusi oma firmalt juriidiliseks eksisammuks ja küündimatuseks. «Ma ei suutnud seda (lepinguid enda firmaga – toim) õigesti vormistada,» selgitas ta. «Ma ei lugenud seda korruptsiooniks, sest need olid tõesti väga väiksed arved. Eeldan, et korruptsioon on millegi tegemine isikliku kasu saamiseks, aga praegusel juhul oli mängus ainult valla kasu,» lisas eksvallavanem. «Need asjad olid tellitud samade põhimõtete järgi nagu mujaltki ega olnud kallimad.»

Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise või kahjuga omavalitsuste mainele ja demokraatiale laiemalt pole prokuröridel suurt midagi peale hakata. Nii võivad teisedki vallajuhid oma firmadelt praeguste seaduste paistel töid edasi tellida, kui seda tehakse enam-vähem mõistliku hinnaga.

Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolöri Airi Mikli sõnul püüdis asutus auditeerida nii suuruse kui asukoha poolest erinevaid omavalitsusi. «Meie jaoks avanes kurb vaatepilt,» lausus ta. Avalikkusel peab olema omavalitsuses toimuva kohta piisavalt infot, samuti peab valla või linna töökorraldus iseenesest püüdma vältida korruptsiooni. «Me nägime, et korruptsiooni ennetamise osas tehtu on süsteemitu ja nõrgal tasemel,» lisas Mikli.

Kõigi kontrollitud 15 omavalitsuse puhul oli olnud ostu-müügitehingutes või toetuste maksmisel partneriks volikogu või vallavalitsuse liikmega seotud eraõiguslikke ühinguid. Väikses vallas on see ka üsna paratamatu ja Mikli kinnitusel pole see iseenesest taunitav.

«Aga isegi kui tegu ei ole suurte summadega, tuleb võtta vähemalt kolm pakkumist ja leida neist parim, mis ei pruugi olla alati just odavaim, vaid sobilikum,» lausus ta. «Ja kui siis volikogu liikme või vallavalitsuse ametnikuga seotud firma pakkumine on kõige soodsam, peab ta end otsustamisest õigeaegselt taandama.»

Vinni vallavalitsus korraldas küll lumekoristustööde hanke, aga Mikli sõnul oleks vallavanem pidanud end hankega seotud otsuste tegemisest taandama. «Tehingu oleks pidanud tegema praegusel juhul vallavolikogu, sest vallavanem poleks saanud seda ka oma alluvatele delegeerida.»

Riigikontroll auditeeris korruptsiooni
•    Luubi all olid Harku, Jõgeva, Kaarma, Kehtna, Kohila, Põltsamaa, Pärsti, Saue, Tamsalu, Tähtvere, Türi, Värska ja Vinni vald ning Sillamäe ja Valga linn.
•    Analüüsiti asutuste korruptsioonivastast töökorraldust, ametiisikute teenistusväliseid tegevusi ning ametiisikute tehinguid omavalitsusega aastail 2007–2008.
•    Riigikontrolli hinnangul ei tegeletud auditeeritud omavalitsustes korruptsiooni vältiva töökorralduse kujundamisega süsteemselt ja kõiki võimalusi ära kasutades. Mitmes auditeeritud omavalitsuses on rikutud ametiisikule kehtivaid piiranguid, mille tulemusena on tekkinud korruptsiooniohtlik suhe.
Riigikontroll väidab, et:
•    omavalitsustes ei ole loodud töökorraldust, millega kontrollitaks ametiisikule seatud piirangutest kinnipidamist,
•    paljud auditeeritud ei ole sisuliselt hinnanud, millistele ametnikele nende asutuses korruptsioonivastasest seadusest tulenevad kohustused laienevad,
•    vahendid huvide konflikti vältimiseks ei leia järjepidevat kasutust,
•    mitmes auditeeritud omavalitsuses on ametiisik rikkunud kõrvaltegevuste keeldu,
•    osa omavalitsusjuhte on teinud keelatud tehinguid,
•    avalikkuse informeerimine ametiisiku palgaandmetest ja ametiisikuga tehtud tehingutest on enamikul auditeeritutel korraldatud puudulikult.
Allikas: riigikontroll