/nginx/o/2010/01/05/292255t1hd515.jpg)
Vaatamata sellele, et haigekassa eelarvest kärbiti mullu ja tänavu kokku ligi kaks miljardit krooni, on inimesed arstiabiga endiselt rahul ning võrreldes 2008. aastaga on kvaliteet ja kättesaadavus isegi paranenud, selgus patsiendi rahulolu uuringust.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud iga-aastases patsiendi rahulolu uuringus küsitleti mullu märtsist novembrini 1500 inimest, kes hindasid nii seda, kas nad on elanud oma elu tervislikult, kui ka seda, kuidas nad on rahul arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteediga.
Uuringust selgus, et viimase aasta jooksul on üle 40 protsendi inimestest hakanud oma tervise eest rohkem hoolt kandma – tervislikumalt toituma, rohkem sporti tegema ja jooma vähem alkoholi. Trend on rohkem juurdunud just õrnema soo esindajate seas.
Siiski tunnistas kümme protsenti vastanutest, et on olnud viimasel aastal kehaliselt vähem aktiivsed, alustanud suitsetamist ja toitunud ühekülgsemalt. Kõiki neid viimaseid pahesid tunnistasid enam just 15–24-aastased vastajad.
Uuringu tulemuste põhjal võib aga öelda, et iga kolmas tänaval liikuv inimene – olgu ta 15- või 74-aastane –, põeb mõnd pikaajalist või kroonilist haigust, sest kolmandik eestlastest vastas just nii.
Kui peaaegu et pooled vastanutest hoolitsevad oma tervise eest paremini kui varasematel aastatel, on sama palju vastanutest rahul ka arstiabiga.
Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul on positiivne, et vaatamata valusatele kärbetele tervishoiu eelarves on säilinud kõrged hinnangud arstiabi kättesaadavusele ja kvaliteedile.
«Sotsiaalmaksu alalaekumisest tulenevalt pidime möödunud aastal tegema kärpeid haigekassa eelarves, kuid tänu tervishoiutöötajate tublile tööle ei peegeldunud see hinnangus kättesaadavusele,» rõõmustas ta.
Enim olid inimesed rahul pereõdede tööga ja seda nentis koguni 94 protsenti vastanutest. Kõigest protsendiga jäid alla hambaarstid.
Süsteem ise tekitas muret kuuele protsendile vastanutest. «Arstid käituvad ebaviisakalt, ükskõikne suhtumine, ebameeldiv kõneviis,» tõi uuring välja inimeste põhjusi, miks nad ei ole süsteemiga rahul.
Samuti vastasid patsiendid, et neist ei tehta välja. «Arstid kohvitasid, mina ootasin lõhkise otsaesise ja murtud käeluuga, seda umbes aasta tagasi Kuressaare traumaosakonnas,» seisis uuringu ühes vastuses.
Muude probleemidena kurtsid Põhja-Eesti elanikud ravijärjekordade üle. Just seda ennustab suuremaks probleemiks sellel aastal kerkivat ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindaja Eestis Jarno Habicht.
Mullu meedia tule alla sattunud perearstisüsteemiga on rahul neli viiendikku eestlastest ning võrreldes varasema perioodiga on sellega rahul olevate inimeste osa isegi suurenenud.