Veel kahe aasta eest poleks keegi osanud arvata, et Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli esialgu katastroofiliselt kulgenud koostööst liberaalidega kujuneb kunagi tema edu pant. Saksamaa tuli majanduskriisist edukalt välja ja Merkel hoidis euro kangekaelselt stabiilsena. Vastased peavad Merkeli vankumatust aga illusiooniks.
Tellijale
Inga Höglund: mamma ja mustkunstnik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta 2010 meenutas mõlemale koalitsiooniparteile – kristlikele demokraatidele (CDU/CSU) ja liberaalidele (FDP) – õudusunenägu: Saksamaa uue valitsuse esimesed kuud möödusid näiliselt tegevusetult, suvel andis tagasilöögi ihaldatud eurointegratsioon, kui ELi majandusveduril Saksamaal tuli asuda Kreekat pankrotist päästma. Sama aasta juunis oli valitsuse tööga rahul kõigest 12 protsenti elanikkonnast, 86 protsenti leidis, et rahuloluks pole üldse põhjust. Tõsi, ka 2006. aastal, Merkeli napilt mõnekuise valitsuskogemuse järel oli üldpilt sarnane, kuid ajutisest madalseisust taastuti kiiremini.