Väike tüdruk astus vaimujõuga kurjuse vastu

Raamat Roald Dahl «Matilda» Draakon&Kuu, 2013 Foto: Repro

Roald Dahli «Matilda» räägib koduvägivallast, õnneks mitte füüsilisest, ja direktoripoolsest koolikiusamisest ülepakutud värvides ja küllaltki ulmeliselt, sest palju neid koolipoisse kõrvust tõstvaid õpetajaid päriselus ikka on. Vaatamata valusatele teemadele on tegemist lustliku raamatuga.

Väiksel Matildal polnud vanematega vedanud, laps ei saa ju oma eelkäijaid valida. Isa, härra Koirohi, oli ülbe ärimees, kes ostis odavalt kokku varastatud autosid, lõi neile uued numbrid, keris spidomeetrinäidud tagasi, tegi veel üht-teist lubamatut – ning müüs kaks korda kallimalt maha. Ema, korpulentne daam, käis iga päev bingot mängimas ega hoolinud suurt kodustest töödest. Mingeid vaimseid huvisid vanematel ei olnud.

Nad pidasid Matildat tüütuks kärnaks, mida kuidagi tuli taluda ja millest oli lootus kunagi lahti saada. Nad ei märganud, et nende andekas viieaastane tütar oskas lugeda ja arvutada, käis iga päev raamatukogus ja oli lugenud juba suuri klassikuid: Dickensit, Hemingwayd, Steinbecki jt.