Aktiivsetest kodanikest rääkiv film jäeti valimiste tõttu rahata

Pühajärve põhikooli eest võitlev kogukond avalikul koosolekul Otepää vallavalitsuse ees. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Filmitegija Artur Talvik on nördinud SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) peale, kuna too otsustas mitte toetada tema dokumentaalfilmi kodanikuaktivistidest, tuues põhjenduseks lähenevad valimised.

Talviku ja režissöör Peeter Vihma film «Okupeeri oma müür» räägib kolmest aktiivsest kogukonnast – Pühajärve kooli eest võitlejad, ACTA meeleavalduse korraldajad ja Nabalas kaevanduse vastu protesteerijad. Kuigi nii Eesti Filmi Instituut kui Kultuurkapital filmi toetasid, oli eelarves siiski puudujääke, mistõttu taotles Talvik KÜSKilt raha, et korraldada filmile üle Eesti 20 linastust ja neile järgnevat arutelu.

Kui esialgu andis sihtkapital toetuseks oma põhimõttelise nõusoleku, siis Talviku täpsemaid plaane nähes seisukoht muutus. Nimelt soovis Talvik filmi näitama hakata enne oktoobris toimuvaid valimisi ja sihtkapitali nõukogu nägi probleemi selles, et mõned filmis osalevad kodanikuaktivistid kandideerivad ka valimistel. Rahastamise tingimuseks seati, et filmi ei tohi enne valimisi näidata ega reklaamida, sellega polnud Talvik aga päri.

Autor peab otsust tsensuuriks

«Ma olen vabal maal ja sõltumatu filmitegija. Isegi siis, kui minu filmis keegi kandideerib kuskil valimistel, isegi siis ei saa keegi mul filmi näitamist ära keelata. See on totaalne absurd, siin on tegu tsensuuriga,» leiab filmimees.

TÜSKi juhataja Agu Laius (IRL) kinnitab aga, et Talviku juhtum pole midagi erakordset, kuna sihtkapital on alati jälginud, et neile ei oleks võimalik ette heita seost valimistega. «Eks me kõik oleme aktiivsed kodanikud ja meie igaühe õigus on ka kandideerida, aga kui filmist tulevad välja ainult ühe valimisnimekirja inimesed siin või teises omavalitsuses, siis võib siit hakata seoseid otsima, et ka KÜSKi poolne toetus nagu teeb mingeid valikuid, kes võiksid kandideerida,» rääkis Laius.

Tema sõnul pidas sihtkapitali nõukogu filmi iseenesest väga heaks ja vajalikuks ning Talvikule on teada antud, et ta võib pärast valimisi uuesti toetust taotleda. «Meie oleme kogukondade teema näitamisest ja lahtirääkimisest väga huvitatud, põhimõtteliselt ei ole midagi kadunud,» sõnas KÜSKi juht.

Nõukogu hääled jagunesid tasavägiselt

Sihtkapitali nõukogus tekitas Talviku film väga elava arutelu ning lõpliku rahastamisotsuse langetamisel oli toetuse andmise vastu kuus ja poolt neli liiget.

KÜSKis vabaühenduste liitu esindav Madle Lippus, kes pooldas filmi toetamist, ei näinud enda sõnul ohtu, et seda võiks käsitleda valimiskampaania osana. «Filmi kirjeldust lugedes jõudis minu kujutlusvõime sinna, et tegemist ongi filmiga, mis räägib kodanikualgatusest, kodanikuaktiivsusest ja oskusest kogukonnana midagi ette võtta. Keegi ei ole seda filmi näinud, me kõik oleme lugenud sisukirjeldust ja igaüks näeb seda tulemust oma ettekujutusvõime piirides,» rääkis ta.

Rahastamise vastu olnud nõukoguliige Paul-Eerik Rummo (Reformierakond) märkis aga, et KÜSKi reeglid on rõhutatult apoliitilised, mistõttu sihtkapital soovis, et linastused ja arutelud filmi üle algaks pärast valimisi. «Taotleja ignoreeris seda ainsat talle asetatud tingimust ja sellele ebakorrektsusele läbi sõrmede vaatamine heitnuks halba varju nii KÜSKile kui kodanikuühiskonna aktivistidele. Iseenesest on see huvitav projekt saanud riigieelarvelistest vahenditest küllalt suure rahastuse filmiinstituudi, Kultuurkapitali ja teiste kanalite kaudu, kelle reeglid seda võimaldavad,» leidis Rummo.

Film jõuab valimiste eel ikkagi publikuni

Talvik aga ütleb, et ei mõista, kuidas saab kodanikuühiskonna jõustamiseks loodud sihtkapital jätta kodanikuühiskonnast rääkiva filmi rahata lihtsalt seetõttu, et tulemas on valimised.

«Ma tõesti tunnen ennast halvasti,» tõdeb ta. «See on hiiliv vaikiv ajastu, mis meile praegu peale tuleb väga peenelt.» Vaatamata rahastuseta jäämisele plaanib filmitegija oma linateost kindlasti enne valimisi nii Tallinnas kui Tartus näidata.

«Ma näitan seda filmi sada protsenti enne valimisi ja ma näitan seda ka peale valimisi, sest see teema on selline, mida peab inimestele selgitama,» lubab Talvik. «See räägib julgetest kodanikest, see räägib sellest, et kui on kuskil ülekohus või mölakad eesotsas, siis tuleb neile vastu hakata. See ei kutsu kedagi mingit revolutsiooni tegema, see kutsub inimesi olema julged ja ausad kodanikud.»