Riik asub võitlusse soolise diskrimineerimisega tööl

Margit Sarve hinnangul on eelseisev kampaania väga vajalik. Foto: Silja Kaigu

Sotsiaalministeerium otsib riigihankega Eesti esimese võrdõiguslikkuse kampaania korraldajat, et jagu saada siinsest euroliidu suurimast soolisest tööalasest diskrimineerimisest.

«Eesti tööturu peamisteks probleemideks soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt on sooline segregatsioon ja suur sooline palgalõhe, mis on omavahel tihedalt seotud,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.

Eurostati värskematel andmetel aastast 2007 valitsevad Eestis euroliidu liikmesriikidest suurimad tööalased erinevused. Samuti teenivad Eestis naised keskmiselt 30,3 protsenti vähem kui mehed. Euroopa Liidus on see suurim sooline palgalõhe, euroliidu keskmine on 17,4 protsenti.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv kinnitas, et ministeeriumi initsiatiiv on väga teretulnud ja vajalik. «Mitmed olulised näitajad töövaldkonnas on ühe või teise sugupoole esindajate suhtes kaldu, mis viitab sellele, et mitmetel tööturu probleemidel on väga tugev sooline mõõde.»

Töötuid mehi naistest rohkem

Kui ulatuslik on olnud majanduskriisi mõju soolisele ebavõrdsusele tööturul, näitavad alles praegused ja lähitulevikus tehtavad uuringud. «Küll võib juba märkida, et kui veel 2008. aastal oli meeste ja naiste tööpuuduse tase üsna võrreldav, siis 2009. aastal kasvas töötus meeste hulgas oluliselt rohkem kui naiste hulgas,» rääkis Sarv.

«Viimasel aastal võis täheldada seda, et majanduskriis ja ka muutused tööõiguses on olnud mitmetel juhtudel mõjutajaks või ettekäändeks, et rikkuda töötajate õigust võrdsele kohtlemisele.»

Ka oma tööst tulenevalt on voliniku hinnangul soolise võrdõiguslikkuse edendamist tööturul väga vaja. Eesti tööturul on levinud diskrimineerimine soo alusel. Kannatajateks on nii naised kui ka mehed. Probleemid on küll sooti erinevad.

Oma õigusi teatakse napilt

Teiseks probleemiks, mis on esimesega otseselt seotud, on inimeste madal õigusteadlikkus. Konkreetseid teadmisi oma õigustest on inimestel vähe, kuid napib ka julgust ja tahtmist oma õiguste eest seista. Raskes majanduslikus olukorras ongi Sarve hinnangul keeruline nõrgemalt positsioonilt vastu hakata.

Soolist võrdõiguslikkust edendavad ettevõtted on majanduskriisi olukorras teistest paremini toime tulnud. «Ka ühiskonnale ja majandusele tervikuna on kasulik inimestes, naistes ja meestes, peituvat potentsiaali parimal moel rakendada,» rõhutas Sarv.

Eelmine aasta tõi volinikule 161 pöördumist

Soolise võrdõiguslikkuse volinikule laekus eelmisel aastal 161 pöördumist. Neist enamik puudutas soolist võrdõiguslikkust (77 pöördumist), millest omakorda pooled seostusid töövaldkonnaga. Teistel alustel (rahvus, vanus, puue, seksuaalne sättumus) pöördumisi oli oluliselt vähem - 47, neist kolmandik seostus töövaldkonnaga. Mitmed pöördumised on puudutanud võrdse kohtlemise põhimõtet üldisemalt, konkreetset diskrimineerimise alust või eluvaldkonda täpsustamata.

«Kardan, et kuus aastat pärast soolise võrdõiguslikkuse seaduse kehtima hakkamist on veel väga vähe neid tööandjaid, kes teadlikult ja süsteemselt soolisele võrdõiguslikkusele tähelepanu pööravad. Avatud taotlusvoorude meetme näol on loomisel võimalus, kuidas riik saab tööandjaid antud kohustuse täitmisel ja soolisest võrdõiguslikkusest tõusva tulu mõistmisel senisest enam toetada, sealhulgas rahaliselt,» rääkis Margit Sarv.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel valmivad kampaaniaks vajalikud sõnumid koostöös parima pakkujaga. «Kampaania heaks tulemuseks on inimeste väärtushoiakute muutumine ning tööturu soolise jaotumuse ning palgalõhe vähenemisele kaasa aitamine tööturul. Meie pikemaajaline eesmärk on vähendada töö- ja haridusvaldkonna tugevat soolist eristamist,» ütles Eli Lilles. 

Märtsist novembrini kestva meediakampaania maksumus jääb vahemikku summas 850 000-1 300 000 krooni ning toimub programmi «Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010» raames. 85 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest.