USA uus suursaadik: Ühendriigid pole Ida-Euroopat hüljanud

USA suursaadik Eestis Michael C. Polt lubab muu hulgas võtta aega ja Eestis ringi sõita, et siinsetest asjadest ja inimestest rohkem teada saada. Foto: Mihkel Maripuu

Ühendriikide uus suursaadik Eestis Michael C. Polt (55) kinnitab Postimehe usutluses, et USA pole Ida-Euroopat, sh Eestit hüljanud. Saadik tõdeb aga, et ühe Guantánamo vangi paigutamise küsimuses jäid Eesti ja USA eri arvamusele.

 
Kas Eesti ja USA suhted on president Obama valitsusajal Bushi ajaga võrreldes muutunud?

Ei ole. Kui üldse mingist muutusest rääkida, siis väga lähedane ja positiivne Ameerika-Eesti koostöösuhe on veelgi süvenenud. Üldjoontes oli USA eelmise administratsiooni ja praeguse valitsuse suhtumine sarnane, kuna meil on Eestiga väga konstruktiivne ja elav koostöö.
Näiteid sellest teate paremini kui mina – kui paljut me teeme üheskoos mitmel pool maailmas. Sealhulgas mõnikord kaotame oma noori inimesi sõjas, mille võitu vajame mõlemad.

Saite te Washingtonist kaasa konkreetsed eesmärgid, mida peate Eestis saadikuna saavutama?

Me kõik kogeme üheskoos majanduslangust. Seisame sarnaste ohtude ees, mis puudutab terrorismi, organiseeritud kuritegevust, rahvusvahelisi tervishoiuküsimusi, kliimaprobleeme. Mulle antud juhtnöörid näitavad, et tahe ja kavatsus Eestiga koostööd teha on olemas, ning mul on nüüd vaja leida uusi, innovatiivseid viise, et meie suhet kasvatada ja ehitada.

Vastab see tõele, et teil on üpris lähedased suhted välisminister Hillary Clintoniga?

Mulle oli väga suureks auks, et sain töötada tema üleminekumeeskonnas, kes valmistas ette ametkonna ülevõtmist uue välisministri poolt. Olin selles vanemametnik seadusandluse alal. Seejärel oli mul võimalus töötada lähedalt koos välisministriga, tegeledes tema ja Ühendriikide Kongressi vaheliste suhetega.

Minu arvates on ta fantastiline ülemus ja juhina inspireeriv. Hillary Clinton on USA välispoliitika juht, kes teeb ära vapustaval hulgal kriitiliselt olulist tööd presidendi ja Ameerika rahva heaks, ning mul on väga hea meel olla üks tema alluv ja kolleeg.

Kas teil on võimalik võtta telefonitoru ja helistada otse Clintonile või ka president Obamale?

Oleksin väga ettevaatlik, enne kui helistada suvalisel ajal ükskõik kellele meie tippjuhtkonnast. Kui mul on vaja edastada välisministrile teade, mis on piisavalt oluline, et ta sellele oma tähelepanu osutaks, siis see võimalus on mul olemas. Kuid oleksin äärmiselt kaalutlev, enne kui sellist sammu astuda, kuna ma lihtsalt tean, kui tihe on tema graafik.

Tegu peaks olema siis väga suure kriisiga?

Või ka mingi erilise võimalusega, mis vajaks välisministri tasemel otsest sekkumist. President ja välisminister lubavad meie saadikutele suurel määral volitusi ning tegutsemisvabadust. Kasutame seda ja võtame initsiatiivi enda kätesse, mitte ei küsi pidevalt uusi volitusi tegutsemiseks. Samas, kui tippjuhtkonna sekkumine on kunagi tarvilik, siis selleks on oma kanalid. Uue aasta esimesel nädalal osalen Washingtonis kõigi meie Euroopa saadikute kohtumisel välisministri ning USA valitsuskabineti tippjuhtkonnaga, et arutada meie ees seisvaid väljakutseid.

Kevadel on Tallinnas NATO välisministrite kohtumine. Kas välisminister Hillary Clinton tuleb Eestisse?

Ma ei tea veel tema lõplikku ajakava. Välisminister on muidugi selle kohtumisega kursis ning arvan, et ta loodab osaleda, kui aeg seda võimaldab. Loodame, et ei teki mingeid takistusi. Mainisin seda teemat ka ise enne oma ärasõitu Washingtonist.

Suvel tehtud pöördumine president Obama administratsioonile mitmete Kesk- ja Ida-Euroopas tuntud inimeste poolt ütles, et 20 aastat pärast külma sõja lõppu ei asu Ida-Euroopa maad enam USA välispoliitika keskmes. Oli tol kirjal ka mingit mõju USA poliitikale?

Kuulame alati intelligentseid ja läbimõeldud arvamusi eri poolt maailmas, eriti sealt, kus elab nii palju meie sõpru ja partnereid. Me lugesime, me kuulasime ja me võtsime kuulda.

Kuid ma ei oleks nõus ning ka meie valitsus ei ole sellega nõus, et USA on nüüd lihtsalt oma traditsioonilised sõbrad ja partnerid Euroopas fookusest välja jätnud. Tegelikult on lausa vastupidi. Me pole siinset maailma osa, sh Eestit mitte hüljanud ega siit eemaldunud, vaid arvestame sellega nüüd märksa laiemas, kogu Euroopat hõlmavas kontekstis. Euroopa on Ameerika jaoks absoluutselt võtmetähtsusega partner ning jääb selleks alati.

Pigem oleme laiendanud oma rõhuasetust maailma siinsele osale ja kasvatanud hoolt selle julgeoleku ja heaolu eest. Osa minu agendast Eestis ongi töötada samade asjade nimel.

Kiri avaldas ka soovi, et Ameerika mingil viisil taaskinnitaks oma pühendatust Kesk- ja Ida-Euroopale. Kuidas see üldse välja võiks näha?

USA president on öelnud, et üleatlandiline liitlassuhe on püha. Ma ei oskakski nimetada tugevamat või veenvamat avaldust USA presidendi poolt kui see sõna «püha». See on kategooriline väljendus Ameerika kogu jõu ja mõjukuse kasutamisest liitlassuhtes meie Euroopa partneritega, mille üheks osaks on ka Eesti.

Kui suureks pettumuseks oli USA-le see, et Eesti muutis varasemat seisukohta ja teatas Ameerika poolele, et me siiski ei kavatse vastu võtta üht Guantánamo vangi?

Vaadake, me austame iga riigi õigust teha seda laadi raskeid otsuseid vastavalt omaenda protseduuridele ja arutelu korrale. Selgelt on Ameerika Ühendriikide huvides, ning ma arvan, et on kogu maailma huvides viia läbi eelseisev Guantánamo sulgemine vastutustundlikul viisil, mis võtab arvesse kõiki meie ühiseid muresid võitluses rahvusvahelise terrorismi ja ekstremismiga, mida, ma tean, jagab ka Eesti.

Kuidas me lõpuks lahendame mõned neist küsimustest, nagu selle, et kuhu lähevad need inimesed, keda enam Guantánamos ei hoita, selles osas peame lugu pidama iga riigi otsustusõigusest. Räägime oma partneritega läbi, üritame neid veenda. Kuid tõeliste sõprade ja partnerite puhul on mõnikord tarvis nõustuda ka sellega, et me jääme eri arvamusele, ning praegusel juhul me jõudsime selle tulemuseni.

Guantánamo vangilaagri sulgemine on president Obama oluline poliitiline eesmärk ja lubadus. Isegi üheainsa vangi vastuvõtmine Eestisse olnuks ilmselt USA seisukohalt väga teretulnud?

Jah, see oleks olnud meile väga suureks abiks ning oleksime soovinud, et suutnuksime selle kokkuleppe saavutada.

Kuid see on lõplik seis, et seda ei toimu?

Peate küsima oma valitsuselt, aga minu arusaam on praegu, et seda ei juhtu.

USA viisavabadus Eestile on kehtinud umbes aasta. Milline on Ameerika kogemus selle ajaga, kas viisavabadus jätkub?

Absoluutselt, viisavabadus jätkub. Senised kogemused viisavabadusest Eestiga on ühed paremad USA viisavabadusega hõlmatud maadest. Eesti reisijate vastutustundlikkus meie immigratsioonireeglite järgimisel on olnud väga edukas. Immigratsioonistaatuse rikkumiste loetelu on teil üks väiksemaid, millega oleme ükskõik millise riigi puhul kokku puutunud. Meil on väga hea meel, et enam pole vaja kulutada ei teie ega meie aega, väljastamaks viisasid Eesti turistide sõiduks USAsse.

Kõneleme Afganistanist. Mis te arvate, kas mingis olukorras oleks võimalik pidada läbirääkimisi ka osaga Talibanist, mis siiski ju kontrollib mitmeid territooriume? Kas seal on olemas mõõdukam tiib, kellega saaks töötada?

Ma ei oska öelda, kas mõõdukam tiib on olemas või mis rühmitusi saaks veenda naasma vastutustundlikule poliitilisele teele. Kuid arvan, et kindlasti on vaja kutsuda Afganistani tervendamises osalema neid, kes soovivad saada konstruktiivseteks tegijateks demokraatlikus ja avatud ühiskonnas. Ning seda läbilõikes kogu Afganistani rahvastikust.

Kas praeguseks on juba teada ajakava Eesti HUMINTi üksuse saatmiseks Afganistani, mis hakkab koos töötama just Ameerika vägedega?

Ma ei saa avaldada selle kohta mingeid üksikasju. Konsulteerime pidevalt Eesti valitsusega koostöö asjus Afganistanis eri tasanditel, muidugi ühes Briti kolleegidega, kes töötavad seal koos teie üksusega.

Kui rääkida sealsest [vägede] paigutusest üldse, siis uurime paljusid võimalusi, kuidas teie osalust meie ühises tegevuses kas paremaks kohandada või suurendada. Niipea kui oleme selle välja mõelnud, liigume edasi kõige osas, mida saaksime koos ära teha. Kuid jah, me kõneleme võimalustest lisatoetust saada.

Millise panuse Eesti võiks veel anda?

Sõjalise poole pealt on Eesti sooritus Afganistanis juba praegu ilmselt ühel kõrgemal võimalikul tasemel. Lisaks sellele on teil ka vapustav tsiviilvõimekus. Kõige osas, mis jääb sõjapidamisest välja, on olemas veel lisavõimalusi aidata demokratiseerimist, tsiviilühiskonna ehitamist, tervishoidu ja e-valitsust.

Praeguses olukorras on ilmselt raske ette kujutada, et Afganistanis võiks rääkida e-valitsusest. Sealsed hädad on nii suured. Kuid varem või hiljem, kui üritatakse ehitada vastutustundlikku ja toimivat ühiskonda, on olulised ka tänapäevased riigijuhtimise vahendid.

Eesti ajakirjanduses kostab ka hääli, mis kutsuvad Afganistanist ära tulema – see on üks väga kauge riik ja meil on seal olnud inimkaotusi. Sarnaselt kõnelejaid on ju ka USAs?

Jumal tänatud, elame mõlemad demokraatlikus ühiskonnas. Oma arvamust väljendades kasutavad inimesed oma demokraatlikke õigusi mõjutada oma valitsusi.

Afganistan asub kaugel nii Ameerikast kui Eestist, aga see oht, mis lähtub Afganistanist, on meie mõlema riigi jaoks lähedane. Seda oleme tunda saanud meie ning samuti teie oma traagilistes kaotustes, kus Eesti sõdureid on hukkunud ka hiljuti. Me võime ju tulla sealt ära ja loota selle peale, et midagi ei juhtu, või siis astuda ohule vastu ja saada kindlust, et midagi ei juhtu. Ning aidata ka Afganistani rahvast, kes samuti väärib õigust elada rahus ja vabaduses – mitte ainult eestlased või ameeriklased.

Mõned suured Ameerika äriprojektid on Eestis ebaõnnestunud. Näiteks Eesti Raudtee, mille valitsus renatsionaliseeris, ning ka aastatepikkused kõnelused elektrijaamade üle ei jõudnud kuhugi. USA majanduse suurust arvestades on teie investeeringud siin tagasihoidlikud. Milliseid võimalusi näete nende kasvatamiseks?

See on teema, millest ma olen väga huvitatud. Tahaksin võtta veidi aega, et asjadest rohkem teada ja aru saada. Olen Eestis olnud vaid kolm nädalat. Tahaksin kohtuda enamate inimestega ja sõita rohkem ringi, et omandada tunnetust Eesti majandusest. Seejärel tuleks otsida viise, kuidas leiaksime enam võimalusi äri- ja majanduskoostööd teha.

Teadmistepõhises majanduses, teeninduses, ITs ei ole määrava tähtsusega riigi suurus, vaid inimeste intelligents, haridus ja ühiskonna innovatiivne vaimsus. Ma arvan, et leidub ameeriklasi, kel on huvi riskida, katsetada uusi asju ja luua töökohti, ning samamoodi leidub ka eestlasi.