/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2010/01/04/291875t1h522e.jpg)
Siseminister ja justiitsminister toetavad eelnõu, mille järgi peab lähenemiskeelu saanud inimene kandma elektroonilist seadet, et teda oleks hõlpsam kontrollida.
Tellijale
Vägivaldsed mehed võivad saada elektroonilised jalarõngad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas elektroonilist valvet puudutava karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu eesmärgiga tõhusamini kaitsta inimesi lähisuhte vägivalla eest ning parandada perevägivallajuhtumite avastamist.
Siseminister Marko Pomerantsi toetust eelnõule põhjendas ministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort samuti just perevägivalla ärahoidmisega.
«Elektroonilise valve kohaldamise eesmärk on kaitsta perevägivalla ohvreid vägivalla kordumise eest,» märkis ta. «Samuti annab elektrooniline järelevalvesüsteem lähenemiskeelu rikkumistest täpse ülevaate ja võimaldab rikkumistele kiiresti reageerida.»
Koort tõdes, et kui praegu saab politsei lähenemiskeelu rikkumisest teada väljakutse käigus või ohvri avaldusest, siis edaspidi saadaks elektrooniline järelevalveseade rikkumise kohta automaatse signaali ning see signaal oleks ühtlasi ka rikkumise tõendiks. «Seda ei ole vaja ilmselt kellelegi selgitada, et see süsteem aitab kaasa inimese turvalisusele,» lisas ta.
Eksvange jälgitakse
Mullu detsembris Keskerakonna algatatud eelnõule annab esmalt oma hinnangu valitsus ja seejärel jätkab selle üle arutelusid kuni võimaliku vastuvõtmiseni riigikogu. Kahe ministri «jah» tähendab suure tõenäosusega eelnõu toetamist valitsuse poolt ning kui valitsusliit seda toetab, siis ka eelnõu heakskiitmist parlamendis.
Kuidas elektroonilise valve süsteem tehniliselt täpselt lahendatakse ja millal võiks see tööle hakata, on esialgu aga lahtine. Elektroonilist valvet kasutab justiitsministeerium praegu ennetähtaegselt vabastatud vangide jälgimiseks. Seda tehakse nii, et endisele vangile kinnitatakse jala ümber spetsiaalne elektrooniline seade ning tema koju paigaldatakse koduvalveseade, mis annab häire siis, kui isik ettenähtud ajal kodus pole.
Lähenemiskeelu puhul saaks sama süsteemi kasutada näiteks sel moel, et häiret andev valveseade antakse ohvri kätte. Lisaks tuleb süsteemi rakendamisel paika panna seegi, kui suur on lähenemiskeelu kaugus meetrites.
Algusaeg lahtine
«See on väga mõistlik idee,» ütles lähenemiskeelu saanud inimeste elektroonilise valve kohta justiitsminister Rein Lang. Tema sõnul on elektrooniline valve endiste vangide puhul ennast täielikult õigustanud, sest kurjameid, kes jalavõru rikkuda tahavad või sellega koos midagi lubamatut ette võtavad, on väga vähe. «Ainus probleem on see, et kust tulevad ressursid vajaliku süsteemi jaoks,» osutas Lang, kelle sõnul riigieelarves seda raha praegu pole.
Asekantsler Koorti sõnul on siiski võimalik, et kui riigikogu eelnõu heaks kiidab, leitakse projekti käimalükkamiseks välistoetust ja see õnnestub kas või mõnes Eesti piirkonnas pilootprojektina tööle panna.
Keskerakondlasest riigikogu liikme Kalle Laaneti sõnul ei kaasne ajutise lähenemiskeelu rikkumisega praegu kahtlustatava jaoks mingeid tagajärgi ning lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad Eestis turvameetmed, et kindlustada inimese kaitse keelu saanud isiku võimaliku vägivalla eest.
Keskerakonna andmetel kehtestatakse lähenemiskeeldu Eestis praegu vähe, sest selle kasutegurisse ei usuta. Samuti tahab erakond eelnõuga muuta karistamisvääriliseks juba seda, kui inimene rikub lähenemiskeeldu esimest korda.
Kehtiv seadus ei näe ette karistust lähenemiskeelu esmakordse rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale.
Justiitsministeeriumis tänavu valminud analüüsi järgi on 2006. aasta juulist kuni 2009. aasta septembrini määratud lähenemiskeeld kokku 35 isikule. Tüüpiline isik, kellele lähenemiskeeld määrati, oli 30–50-aastane keskharidusega mees, kes oli eelnevalt kriminaalkorras karistatud.
Tüüpiline kannatanu oli alla 30-aastane naine ja kahtlustatava või süüdistatava praegune või endine abikaasa/elukaaslane, kes kasvatas vähemalt üht alaealist last. Ministeeriumi analüüsis tõdeti, et välisriikide lähenemiskeelu rikkumisi käsitlevad uuringud on toonud välja, et keskmiselt 40 protsenti naisi on kogenud lähenemiskeelu rikkumist.