/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/01/03/291391t1hd3b4.jpg)
Mis on kaks kõige erutavamat sündmust, mida analüütikud alanud aastal ootavad? Need on teade euroalaga liitumise kohta ja Eesti Energia esmane aktsiaemissioon ehk IPO.
Tellijale
Majandusanalüütikute arvates ootab Eestit paigalseisu aasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuleb põnev aasta,» kommenteeris East Capitali juhatuse liige Gert Tiivas. «Poliitikud keskenduvad euro tulekule ja ehk läheb sellega isegi õnneks.»
«Väga vahet aga pole, sest mingit imet euroga liitumise järel ei juhtu,» jätkas Tiivas. «Endiselt tuleb hommikul tööle minna ja ikkagi peame pingutama, et majanduse konkurentsivõimet suurendada. Loodetavasti ettevõtjad sellega ka tegelevad ega jää ainult euro tulekule ja müstilistele valgetele rahalaevadele lootma.»
Börsi jaoks on peamine küsimus Eesti Energia. Kas valitsus annab loa energiafirma osaliseks erastamiseks IPO-l?
«Makromajanduslike pingete lahtumise ja ettevõtete majandustulemuste paranemise tõttu nii 2010. kui 2011. aastal prognoosime ka jätkuvat aktsiahindade kallinemist Tallinna börsil,» kommenteeris LHV panga analüütik Kristo Oidermaa.
«Jokkeriks on siinkohal Eesti Energia võimalik IPO ja selle mõju aktsiaindeksile,» tõdes Oidermaa.
Kahel viimasel aastal Postimehe küsitlustes kõige täpsemaks ennustajaks osutunud Eesti Panga analüütikud pakuvad, et majanduskasv tuleb 2010. aastal 1,4 protsenti.
«2010. aastal jätkub Eesti majanduse stabiliseerumine ning väliskeskkond taastub sammhaaval,» kommenteeris Eesti Panga analüütik Martin Lindpere.
Lindpere märkis, et meie majanduskasvu taastumist toetab maailmamajandus, kus ei ole oodata enam suuri tagasilööke, hoolimata stiimulipakettide vähenemisest.
«Prognoosime 2010. aastaks kerget majanduskasvu (üks protsent), kuid see arv on piisavalt nulli lähedal, et öelda: suuresti on tegu paigalseisuga. Ent 15-protsendise languse järel on paigalseis ka juba hea. Tegemist saab olema Eesti jaoks tõenäoliselt kohandumise aastaga – suurem osa majanduskriisist on selja taga, nüüd tuleb jätkata protsessi – kohanduda sellega, et majanduse suurus on väiksem ning koos sellega peavad väiksemad olema ka kulud,» märkis tarkinvestor.ee juht Kristjan Lepik.
Kõige mustemates värvides näeb maailma arengufondi ekspert Heido Vitsur, kes pakkus, et alanud aasta toob taas majanduslanguse, seekord siis -2,5 protsenti.
«Miks ma kasvu ei näe?» kommenteeris Vitsur. «Sisenõudlus ei toeta SKT kasvu, sest palgad vähenevad ja tööpuudus kasvab. Kui eksport ja tootvad välisinvesteeringud ka mõnevõrra kasvavad, siis ei suuda nad kompenseerida kehva sisenõudlust.»
Et keskmine palk tuleval aastal veelgi langeb, selles on veendunud kõik küsitletud analüütikud.
«Kuigi tööhõive kasv aasta teises pooles taastub, võimaldab jätkuvalt kõrge tööpuuduse tase uusi töökohtasid luua buumiaastatest oluliselt madalama palgatasemega,» kommenteeris keskmise sissetuleku languse põhjusi Marfini panga raha- ja kapitaliturgude direktor Mart Veskimägi.
Tööpuudus on tuleval aastal keskmiselt kaks kuni neli protsendipunkti kõrgem kui sel aastal. «Tööpuudus on oma iseloomult küllaltki inertne ning aasta alguses selle kasv jätkub, kuid aasta teine pool toob kaasa juba töötuse vähenemise ning tööhõive suurenemise,» lausus Veskimägi.
Samas pakkus rahandusministeeriumi analüütik Erki Lõhmuste, et tööpuudus püsib 2009. aasta tasemel – põhjuseks inimeste loobumine aktiivsest tööotsimisest.
Hea uudis on see, et enamiku analüütikute meelest on bensiin aasta lõpus peaaegu samas hinnas, mis praegu. Kuidas see võimalik on, jääb arusaamatuks, sest valdavalt usuvad analüütikud, et nafta hind jätkab kasvamist.
LHV arvab aga, et bensiin maksab aasta lõpus 20 krooni liiter. «Bensiini kallinemise prognoosi toetavad oodatav nafta hinna tõus, tugevnev dollar ning uuest aastast rakenduvad kõrgemad aktsiisimäärad,» lausus Kristo Oidermaa.