/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/03/10/146364t1ha3c1.jpg)
Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski leiab, et vaatamata Eesti-Vene suhete mõningasele normaliseerumisele, takistab «restarti» piirilepingu puudumine, vahendab Interfax.
Uspenski: Eesti-Vene suhteid häirib piirileppe puudumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Restart USAga - see on üks asi, aga Eestiga see meil praegu veel ei õnnestu,» ütles Uspenski. Suursaadiku sõnul on riikide vahel endiselt mitmes küsimuses lahkarvamusi.
Kõige kardinaalsem on Uspenski hinnangul küsimus riigipiirist. «Piirileping on samas seisus, nagu aasta, kaks ja kolm tagasi,» nentis Uspenski. «Tuleb see leping ilma igasuguste poliitiliste preambuliteta sõlmida ja kõik.»
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas.
Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingud 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisati sisepoliitilistel põhjustel seadusele preambul, mille kohaselt pidas riigikogu leppeid ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute hinnangul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.