Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Läbi aegade suurim lumeuputus matab Tallinna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lumesajune Tallinn ööl vastu tänast.
Lumesajune Tallinn ööl vastu tänast. Foto: Karli Saul

Kui hommikul oli Tallinnas kõigi aegade lumerekordist veel paar sentimeetrit puudu, siis päeva jooksul on lund pidevalt juurde sadanud ja lõppu pole näha.

Täna hommikul kell kaheksa mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas lumikatte paksuseks 57 sentimeetrit, mis on kaks sentimeetrit vähem kui kõigi aegade rekord 1968. aasta 18. märtsil.

Lund on aga terve päeva jooksul juurde sadanud, nii et Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš muigas, et nüüdseks peaks sajandi rekord küll juba ületatud olema. Kuigi lumesahad ja kojamehed vehivad tööd teha, kuhjub lund üha juurde. «Hea, et on pühadeaeg ja liikus on hõredam,» tõdes Boroditš.

«Magistraaltänavate olukord on rahuldav, kõik teed on sõidetavad ja ühistransport käib,» hindas Boroditš olukrda Tallinnas. «Kuna lumesaju lõppu pole näha, siis me otsustasime täna, et teeme intensiivsemaks lume äravedu eriti teesaarekeste ja ülekäiguradade juurest,» ütles ta. «Kohati ülekäiguradade juures lumevallide taga ei näegi inimest.»

Nii peab Boroditši sõnul lumesaha järel tihti sõitma veel traktor, kes kokkulükatud lume kuhugi vabamale kohale tõstab, sest teede äärde lund lihtsalt enam ei mahu.

Boroditš tõdes, et kõige teravam on probleem kvartalisisestel tänavatel, kuhu sahk ligi ei pääse ning mis on kitsad ja autosid täis pargitud. Kõige raskem on olukord selles osas tema sõnul Kalamaja kitsastel tänavatel ja Mustamäe tihedalt täispargitud majadevahelistel teedel. «Siin peab tegema koostööd ühistutega,» tõdes Boroditš.

Eramaja omanikel on kohustus oma kinnistuga piirnevat kõnniteed lumest puhastada. «Ka selles osas läheb olukord aina paremaks,» ütles Boroditš.

Boroditši sõnul on lumekoristuseks kõik jõud rakendatud, sest lume kogus on tõepoolest metsik: «Mõnes linnaosas kasutatakse abiks juba ka töötuid.» Ta selgitas, et igal linnaosal on siin võimalus vastavalt vajadusele operatiivselt toimetada. «Rääkisin just Mustamäega, et nemad plaanivad täiendavalt töötuid kasutada,» lisas abilinnapea.

Kõige sügavam lumi üldse on Eestis mõõdetud 1924. aasta märtsis Virumaal Pagaris, mil lumikatte paksus oli 97 sentimeetrit.

Tagasi üles