Lavastaja ja näitleja Andrus Vaariku hinnangul on valitsus küll tänavu vapralt hakkama saanud, kuid võiks siiski aeg-ajalt endale meelde tuletada, et poliitika ei ole eesmärk, vaid vahend.
Vaarik riigijuhtidele: poliitika ei ole eesmärk!
Millised sündmused jäid teile enim meelde lõppenud aastast - nii heas kui halvas mõttes?
Ma olin esimest korda nii intiimses kontaktis laulupeoga ja mul tohutult vedas, et mulle sellist võimalust pakuti. Ma suren huvitavama ja parema inimesena tänu sellele kindlasti.
Kõige piinlikum on see vabadussammas. Ta on kole ja odav, aga õnneks see sobib väga hästi Solarise keskusega, nii Tallinn hakkab siiski juba oma nägu omandama - millest on väga kahju.
Keda peate möödunud aasta kõige silmapaistvamaks inimeseks Eestis - samuti nii heas kui halvas mõttes?
Mulle tundub, et valitsus on silmatorkavalt vapper olnud, sest ümberringi teistel on veel halvemini läinud ja meie oleme kaine meele säilitanud.
Imelik oleks vist nimetada Aet Maateed, Erki-Sven Tüüri või Elmo Nüganeni, sest nad on mu sõbrad. Kaks fantastilist elamust on pakkunud Kumu kuraator Tiina Abel - see fantastiline töö, mida ta teeb, aga seda vist ei panda tähelegi.
Milliste ootustega lähete vastu alanud aastale - kas Eesti elu muutub paremaks või halvemaks?
Tegelikult ei ole meil häda mitte midagi. Seda suurema rõõmuga me mõne aasta pärast jälle laristama hakkame, ja me ei oskaks seda muidu hinnata, kui vahepeal ei peaks natuke nõutud olema. See mõjus väga tervendavalt. Hommikust õhtuni õnnelik on ainult idioot.
Mul on 23. jaanuaril esietendus, loodan et ma häbisse ei jää ja kaugemale ma praegu ei oska mõelda.
Kui Eesti riigijuhid võtaksid täita ühe teie uusaastasoovi, siis mida te neilt sooviksite?
Ma sooviks, et nad kordaksid endale aeg-ajalt, et poliitika ei ole eesmärk, vaid on vahend.