Unimudila tõrjeks võetakse appi röövkalad ja elekter

Narva veehoidla lähedalt tiigist püütud kaugida unimudil. See vastupidav võõrliik võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks ning sööb endast väiksemaid kalu ja kahepaikseid. Foto: Jürgen Öövel

Mõne aasta eest Eestisse tulnud ohtlik võõrliik kaugida unimudil levib tõrjele vaatamata üha edasi ja temast täielikult vabaneda pole ilmselt enam võimalik.

Äärmiselt kohanemisvõimeline kalaliik on kanda kinnitanud Narva veehoidlas ja vähemalt ühes seal lähedal asuvas ligi hektari suuruses tiigis.

Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi ihtüoloogia erakorralise teaduri Meelis Tambetsi väitel oletavad teadlased, et unimudila levila võib meie laiuskraadidel laieneda ligikaudu kümme kilomeetrit aastas.

«Eestis teeb unimudil oma levila laienemisel alles esimesi samme,» ütles Tambets, «nüüdseks on ta levinud ka veehoidlat pidi lõuna poole.»

Tiigist, kust levik alguse sai, on unimudil teised kalaliigid juba välja söönud. Kaug-ida unimudil on Eestis ohtlik võõrliik, kuna muudab põhjalikult väljakujunenud ökosüsteeme.

Ta on paljudele Eesti kaladele toidukonkurent. Juba kümne sentimeetri pikkusena hakkab unimudil sööma kõiki teisi kalu, kellest jõud üle käib. Noorkalu hävitades takistab ta kalade arvukuse kasvamist.

Samas on unimudil ülivastupidav, ta talub hästi reostust ja hapnikuvaegust ega sure ka veekogu jäätudes, vaid elab pärast selle sulamist edasi.

Ta võib tükk aega elada põhjasetetes, isegi kui veekogu kuivab. Paljud seesugused kohad on kahepaiksete paljunemisalad, unimudil aga toitub nende vastsetest.

Unimudila tõrje projektiga, mis hõlmas peamiselt uuringuid, alustati eelmisel aastal. Tänavu juunis tehti esimene püük, Narva veehoidla lähedasest tiigist õnnestus välja tõmmata mitusada unimudilat. Järgmine püügiretk võetakse ette järgmisel nädalal.
«Sel aastal loodame ta tiigist välja saada,» ütles Tambets.

Võõrliigist püütakse lahti saada ka nii, et lastakse veekogusse unimudilast suuremaid röövkalu.
«Kui ta on veehoidlasse jõudnud, siis inimene enam eriti midagi ära teha ei saa,» ütles Tambets. «Tuleb jääda lootma teistele röövkaladele.»
Üheks hävitusvõtteks on ka elektri kasutamine.

«Seda meetodit proovime seal, kus unimudil on teised kalad praktiliselt välja söönud,» seletas teadlane. Kui praegused meetodid ei peaks tulemusi andma, rakendatakse Tambetsi sõnul karmimaid võtteid. Teadlane ei soostunud veel avaldama, milliseid täpselt.

Kaugida unimudil (Percottus glenii)

•    Toodi umbes sada aastat tagasi Venemaale ida-ekspeditsioonidelt, sealt levis edasi looduslikesse veekogudesse.
•    Esimene teadaolev leid Eesti vetest pärineb 2005. aasta juunist, kui ihtüoloogid tabasid kontrollpüükidel kaks isendit Narva veehoidla piirkonnas.
•    Neid kalu on lihtne pidada akvaariumis. TÜ teadur Meelis Tambets peab tõenäoliseks, et unimudila on Narva veehoidla lähistele tiiki lasknud just akvaristid.
•    Liik on jõudnud juba paljudesse Euroopa riikidesse, ka Lätti ja Leetu.