/nginx/o/2009/03/08/145049t1h0596.jpg)
Ametnike hulgas on viimastel aastatel kasvanud veendumus, et töö avalikus teenistuses eeldab kõrgeid väärtushinnanguid, samuti on paranenud hinnang oma asutuse eetilisusele, selgus riigikantselei tellimusel läbi viidud uuringust.
Ametnike teadlikkus eetikast on kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring «Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses» viidi esmakordselt läbi 2005. aasta lõpus. Nelja aasta taguse perioodiga võrreldes teadvustavad ametnikud avaliku teenistuse eetikat varasemast enam, teatas riigikantselei.
Samuti on tugevnenud veendumus, et töö avalikus teenistuses eeldab ametnikelt kõrgeid ja erilisi väärtushinnanguid ja hoiakuid.
Eriti kõrgelt väärtustavad ametnikukutsumusega seotud tegureid - näiteks töötamine üldiseks hüvanguks - tippjuhid ja kõrgemad ametnikud.
Võrreldes 2005. aastaga on ametnike hinnang nii oma asutuse kui ka avaliku teenistuse eetilisusele tervikuna mõnevõrra paranenud. Ametnike arvates on eetilisema avaliku teenistuse kujundamisel tähtsal kohal ühelt poolt poliitiline kultuur ning teisalt juhtide eeskuju ja hoiakud.
Kasvanud on avaliku sektori eelistamine tööandjana, sest töökohta avalikus sektoris peetakse turvalisemaks ja keskkonnamuutuste eest rohkem kaitstuks. Samas on ametnike hinnangul vajalik kujundada selgemad ja läbipaistvamad põhimõtted ametnike värbamiseks, edutamiseks ja tasustamiseks.
Erasektoris töötamisel peetakse peamiseks motivatsioonifaktoriks kõrgemat töötasu.
Uuringule vastas 1032 ametnikku, selle viis läbi AS Emor.