Suvel ütles valitsus teist korda ära vene gümnaasiumidele, kes taotlesid õppetöö jätkamist vene keeles. Miks?
Mis probleemid on sellisel üleminekul? Kõigepealt tuletaksin meelde, et see otsus gümnaasiumis üle minna eestikeelsele õppele on vastu võetud 20 aastat tagasi. Ja vahepeal on olnud päris palju ministreid. Mina olen siin majas juba teist korda, ja Lukas ja Mailis Reps-Rand on siin kaks korda käinud ja kõik see on ammu teada olnud. Terve põlvkond inimesi on üles kasvanud. Ainus põhimõtteline muutus oli see, et otsustati, et see üleminek algab konkreetsel kuupäeval.
Mis need põhjendused on? Kõige sisulisem põhjendus on see, et me kahetsusväärsel moel teame, et eestikeelse kooli lõpetajad saavad Eestis kõrgemat palka kui venekeelse kooli lõpetajad. See palgalõhe kõige olulisem põhjus on riigikeele oskus. Riigikeeleoskust peab kasvatama ja osa õppetöö läbiviimine riigikeeles on üks üsna efektiivne meetod selleks. See on kõige põhilisem põhjus. Ülejäänud põhjendused on minu arvates teisejärgulised, on kindlasti ka poliitiline komponent.
Võib-olla püüab riik asjatult olla range kasvataja rollis, kes näitab juhmidele inimestele, kuidas need õnnelikeks saaksid? Kui soovite anda koolidele rohkem vabadust, kas siis poleks lihtsam lubada erandeid, kui seadus on niisuguse võimaluse ette näinud? Lõpuks käib ju jutt suurtest linnadest, kus õpilased saavad valida mitme gümnaasiumi vahel.
Seadus selle võimaluse annab, aga seda taotlust peab põhjendama. Kui kümme kooli või õigemini nende hoolekogud on otsustanud kolme päevaga täpselt ühtemoodi, et nemad selle taotluse esitavad, saate ise aru, et see ei ole vabatahtlik valik, vaid poliitiliselt orkestreeritud taotluse esitamine. Ma arvan, et see poliitiline komponent nende taotluste juures on kindlasti olemas. Aga ma väga tervitaksin vene lütseumi olemasolu Tallinnas, aga miks mitte ka teistes Eesti kohtades, kui selline vajadus võib tekkida, koostöös Vene Föderatsiooniga, nii nagu saksa gümnaasium Tallinnas töötab. Ma arvan, et Eesti vajab kindlasti head vene lütseumi, kus vene keelt, kirjandust ja kultuuri õpetatakse kas või 100-protsendiliselt vene keeles. Aga see peab olema riikidevaheline kokkulepe, ja ma väga loodan, et läbirääkimised Vene Föderatsiooniga selleni ka viivad.