/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/07/02/396353t1hd258.jpg)
Eesti Kunstiakadeemia Tartu maantee krunt jäägu eesti kunstile
Tellijale
Lugejate kirjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKA krunt võiks jääda eesti kunstile, mitte minna pankadele või kaubanduskeskustele. See võiks jätkuvalt olla kunstnike ja kultuuri koondumispaik. See on võimalus eestlusel üle maailma koonduda eesti kultuuri ümber, luua Eesti kunstikeskus EKA kohale, kasvõi ligilähedaselt sama projekti järgi.
Protest ja vastandumine võimule on eestlasi läbi pooleteise sajandi liikuma pannud. Ja sümboolselt tuli uudis märgilisel päeval (18.9.2013) – kui Soome tähistas uhkelt 150 aasta möödumist Soome parlamentarismi algusest (sic!), toimus Eestis reeturlik strateegilise positsiooni äraandmine. Inimene, kes pidi olema barrikaadil (Signe Kivi), andis 18. septembril «Aktuaalses kaameras» EKA majast loobumise intervjuu rõõmsalt ja rahulolevalt.
Kas vaim võitleb võimuga või ei võitlegi? Soome on alati saanud institutsionaalset-poliitilist toetust rahvusliku elu arendamiseks. Algas see 1831. aastal Soome kirjanduse seltsi loomisega Peterburi toel. Samas on Eesti pidanud oma kultuuri edendama kõrvaltegevusena ja avalikkuse abiga – sh laulupeo idee arendamine Postimehes 1864–1869, Hurda vanavara kogumisaktsioon ajakirjanduslike üleskutsete abil jne. Olukord on sarnane ka