Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Katrin Hallik, Katre Kasemets: õigus aru saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Katrin Hallik
Katrin Hallik Foto: Erakogu

Üheks läänemaailma rahanduskriisi põhjuseks peetakse keerukalt koostatud laenulepinguid, millele paljud Ameerika laenuvõtjad sisusse süvenemata alla kirjutasid. Kui palju meie seadustest ja lepingutest aru saame ja kuidas see meid mõjutab, küsivad Katrin Hallik ja Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist.

Saan pangast koos krediitkaardi kasutamise lepinguga ka krediitkaardikindlustuse. Kaart on 30 päeva intressivaba. Kindlustuspoliisil aga on kirjas, et kindlustusmakse eelneva kuu eest tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks. Uurin kahe lepingu tingimusi ja selgub, et need on omavahel vastuolus, s.t et kaardi kindlustusleping muudab kaardi kasutamise lepingu tingimused mõttetuks. Helistan mitu korda panka selgituse saamiseks, kuid ka teenindajad ei oska täpselt vastata. Asi jääbki segaseks ja ma loobun kaardikindlustusest.

Tellin ukse. Saan hinnapakkumise ja maksan ettemaksu. Kui uks valmis saab, on hind esialgu kokkulepitust ootamatult kolm korda kallim. Ma ei taha nii kallist ust. Uksetegija sõimab ja ettemakstud raha tagasi ei maksa. Pöördun tarbijakaitseametisse. Saan ametnikult vastuseks poolteist A4 lehekülge viiteid seadustele ja soovituse pöörduda kohtusse. Sisulist abi ma ei saa, aega ja jõudu edasi võidelda mul ei ole ja nii jäängi oma rahast ilma.

Tagasi üles