Päevatoimetaja:
Margus Martin

Ragbihuvi toob kokku kirju seltskonna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ragbimängijad naudivad head seltskonda ja võimalust end välja elada.
Ragbimängijad naudivad head seltskonda ja võimalust end välja elada. Foto: Margus Ansu

«Üks, kaks, kolm ja löö.» hüüdis kasahhi verd Dimitri Jessimbekov ja andis melonikujulisele pallile jalaga hoogu.

Nahkkera lendas silma järgi mõõtes 30–40 meetri kõrgusele ja kukkus siis paarikümne meetri kaugusel seisva Indiast pärit meditsiinitudengi Ash-wath Venkatasubramaniani kätte. «Mark!» hüüdis ta, märkimaks, et püüdis palli kinni.

Kolmapäevane hall sügisõhtu ja lõunasse lendu sättivad linnud ei muutnud olukorda kuidagi helgeks, aga Anne kanali, vene lütseumi ja paneelmajade vahel asuval muruplatsil käis ümbritsevast hoolimata vilgas tegevus. Mõttelise staadioni ääres seisis grusiinist treener Zaza Dzidzadze ja igast ilmakaarest lähenesid spordikottidega noormehed.

Tagasi üles