Valitsus otsustas anda Eesti kodakondsuse kolmele isikule, kes on osutanud Eestile erilisi teeneid raudteeliikluse eest võitlemisel, noorte tantsuõpetusel või õigusteaduse arendamisel.
Raudtee eest võitlemine tõi naisele Eesti kodakondsuse
Kultuuriminister Laine Jänese ettepanekul antakse Eesti kodakondsus Natalja Baranovale, kes töötab alates 1990. aastast Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis ja on tantsuansambli Neposedõ kunstiline juht.
Alates 1998. aastast esindab kollektiiv Eestit erinevatel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel, kus on pälvinud kõrget tunnustust. Natalja Baranova juhtimisel toimub Tallinnas iga-aastane rahvusvaheline laste ja noorte tantsufestival «Neposedõ kutsub sõpru», mida tuntakse nii Eestis kui ka välismaal.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ettepanekul andis valitsus kodakondsuse Maia Tislerile, kes on 1520 mm rööpalaiusega raudteede territooriumi (eelkõige endise idabloki) ekspert.
Eesti riigi taasiseseisvumisel seisis Maia Tisler selle eest, et Eestile kuuluvasse vaguniparki jäi laguneva Nõukogude Liidu raudtee varudest piisavalt kauba- ja reisivaguneid, et tagada kaupade ja reisijate vedu. Naine on aidanud kaasa ka Eesti Raudtee ja Eesti riigi huvide seismise eest rahvusvahelisel tasandil.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase ettepanekul anti täna kodakondsus Evhen Tsybulenkole, kes on Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituudi rahvusvahelise ja võrdleva õiguse õppetooli juhataja, samuti ülikooli Inimõiguste Keskuse looja ja selle esimene direktor ning Balti Kaitsekolledži vanem külalismentor.
Evhen Tsybulenko on enam kui 30 teadusliku raamatu ja artikli, samuti arvukate publitsistlike kirjutiste ja kommentaaride autor.
Kodakondsuse seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus eriliste teenete eest anda kuni kümnele isikule aastas ministri ettepanekul. Erilisteks teeneteks loetakse saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal.