/nginx/o/2010/09/24/438149t1h30d2.jpg)
Kui Berlusconi tõepoolest otsustaks Eestis Europarlamendi valimistel kandideerida ja vastaks ka seaduse nõuetele, võiks siinsed valijad anda talle märkimisväärse toetuse, leidis Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla.
Toomla: Berlusconil oleks Eestis päris suured šansid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina arvan, et tema šansid oleks päris suured. Berlusconi taha võiksid koonduda märkimisväärne hulk rahulolematuid, kes eelmisel korral koondusid Indrek Tarandi taha,» arutles Toomla.
«Rahulolematuid on alati ja ükskõik, millega ta on rahulolematu - inimene tahaks valitsusele, parlamendile, presidendile ja muudele poliitikutele kohta kätte näidata.»
Politoloogi hinnangul võiks Berlusconi kandideerimine tõsta ka valimisaktiivsust, seda just rahulolematute arvelt, kes muidu valima ei läheks. Eelmistel, 2009. aasta Europarlamendi valimistel anti 396 982 häält ja valimisaktiivsus oli vaid 44 protsenti.
Kui valimisaktiivsus 2014. aasta mais toimuvatel valimistel jääb eelmisega sarnaseks, tagab kindla parlamendikoha 60 000 häält.
Üksikkandidaadina valituks osutumiseks oleks Berlusconil vaja koguda seitsmendik pluss üks hääl kõigist antud häältest. Kui valimisaktiivsus 2014. aasta mais toimuvatel valimistel jääb eelmisega sarnaseks, tagab kindla parlamendikoha 60 000 häält. «Ka 40 000-ga võib sisse saada, aga võib jääda väheks,» ütles Toomla.
Kuna aga Berlusconi plaaniga samas mastaabis «valimiskatseid» pole Euroopas varem tehtud, on Toomla sõnul keeruline ennustada, kas Eesti protestivalijad on sedavõrd sihikindlad, et Itaalia ekspeaministri skandaalide osas silma kinni pigistavad.
«Küllap pigistavad – kui nad seda siiamaani on Eesti poliitikutega teinud, siis miks nad ei võiks seda sellise staari puhul teha?» arutles ta.
Tõenäoliselt ujutaks Berlusconi oma Eesti valimiskampaania rahaga üle, aga samas midagi erilist Eesti valijale ei lubaks, usub Toomla. Tema kandideerimisel tabaks olemasolevaid parteisid esmalt segadus, aga seejärel jõutaks pragmaatilise tulemuseni, et Berlusconi saab võtta vaid ühe koha ja viis jääb alles. Sama olukord oli eelmistel valimistel ka Indrek Tarandiga. Välistatud poleks ka parteide ühine vastasrinne Berlusconile.
Seni, kui kindlaid väiteid Itaalia ekspeaministri kandideerimisest ei ole, on aga tegu vaid spekulatsiooniga. Ometi pakub seegi huvitavaid mõttemänge. Näiteks tuli Res Publica 2003. aastal oma euroreferendumi-eelses reklaamis välja sõnumiga «JAH Euroopale — rohkem seksikaid mehi!».
«Nüüd üks tulebki meie õuele,» muigas Toomla. «Ma olen täiesti nõus, et Berlusconi kandideerimine Eestis oleks võimas sotsiaalne eksperiment ja mina tahaks seda küll pealt näha.»