Valitsus kiitis heaks teaduse rahastamise kasvu

Teadmistepõhise Eesti eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevust ka avalikus sektoris. Foto: Caro / Scanpix

Valitsus kiitis heaks «Teadmistepõhise Eesti» rakendusplaani, mis näeb ette teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasvu.

Valitsus on vastavalt Eesti konkurentsivõime kavale 2009-2011 seadnud eesmärgiks suurendada teaduse ja arenduse kulutusi kiiremas tempos, nii et 2011. aastaks kulutataks avalikus sektoris teadusele ja arendusele 1,3 protsenti SKPst, teatas teadus- ja haridusministeerium. See looks omakorda eeldused erasektori kulutuste kiiremaks kasvuks.

Teaduse rahastamise kasv ongi olnud viimase viie aasta jooksul erasektoris palju kiirem kui avalikus sektoris. Haridusministeeriumi hinnangul viitab see ettevõtjate üha suuremale huvile teadus- ja arendustegevuse vastu, aga ka sellele, et riik on seda soodustanud.

Tänavu on käivitunud mitmed inimressursi arendamise meetmed, näiteks teadlasmobiilsuse programm Mobilitas, doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm «DoRa», doktorikoolid, teaduse populariseerimise programm «TeaMe», aga nüüdisajastama on asutud ka vajalikku aparatuuri ning valminud on esimesed ehitused.

Ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning teiste ettevõtlust toetavate organisatsioonide üha tugevam soov ja valmisolek koostööd teha näitab seda, et väga oluline on riigi poolt panustada koostööd soodustava keskkonna loomisele ning toetada koostööprojekte.

Vaatamata rahastamise kiirele kasvule ja teadlaste ning inseneride arvu ja ealise koosseisu paranemisele ei ole ministeeriumi hinnangul seni veel avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse personali arvukus piisavalt kasvanud, sest teadustöötajate madalad palgad pole olnud tööturul konkurentsivõimelised.

Seetõttu on riigieelarve kujundamisel oluline suurendada või vähemalt säästa teadlaste palka, et luua atraktiivsed tingimused andekatele inimestele.