Kurtna turbaväljade tulekahju põhjustasid ilmselt mootorratturid

Tulekahju Kurtna turbaväljadel. Foto: Päästeamet

Nädalavahetusel puhkenud Kurtna turbaväljade põleng sai tõenäoliselt alguse ATVde ja mootorrataste maastikusõidust.

Pühapäeva õhtul puhkes Illuka vallas Kurtna maastikukaitse ja Sirgala põlevkivikarjääri vahelisel alal, endistel freesturbaväljadel, pinnase põleng, mille erinevad tulekolded olid levinud kahele hektarile. Sel aastal oli see Virumaal esimene sellise ulatusega maastikutulekahju, teatas päästeamet.

Kolm päeva kestnud kustutustööd tähendasid päästemeeskondadele pikki  töötunde turbaväljadel ja eritehnika kaasamist. Kasutusele võeti kuus maastikusõidukit ja metsakustutuskonteiner. 17.septembri õhtuks õnnestus päästjatel turbapinnase tulepesad kustutada.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) esindaja Ida-Virumaa metskonnast Alar Süda sõnul hävis kasenoorendik koos sambla aluspinnaga. «Turbaala teeb praegu ohtlikuks see, et vihma pole olnud,» lisas metsaülem.

Ida päästepiirkonna juhataja Tarmo Antoni sõnul oli nii sündmuskohal kui kõrvalteedel näha ATVde ja mootorrataste sõitmise värskeid jälgi. «On väga suur tõenäosus, et just nende mootorsõidukite juhtide vastutustundetu teguviisi tõttu tuli päästjatel kolm päeva võidelda turbapõlengu kolletega ning kannatas loodus.»

«Probleem vajaks laiemat arutlust just ATVde ja teiste mootorsõidukite kasutuse osas maastikusõidul,» leiab RMK esindaja. «Suuresti on see juhi oskus näha ja tajuda ohtu. Tihti ei tunnetata ohtlikkust või lihtsalt ei hoolita. Kuivperioodidel turba-alad ei ole see koht, kus maastikusõitu teha,» lisas Süda.

Enamus metsa- ja maastikutulekahjusid on põhjustatud kas otsesest või kaudsest inimtegevusest. Kõiki olukordi siin maailmas ette näha ja reguleerida pole võimalik. Tänapäeva ühiskonnas peaksid kehtima mõistlikud käitumisnormid ja head tavad, südametunnistus ja empaatiavõime - näha ja mõista maailma tervikuna ning hoida seda, mis meie ümber on loodud.