:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2322999t1h2daf.jpg)
Täna toimuv festival «Valgus kõnnib Kadriorus» juhatab sisse rahvusvahelise konverentsi ja paneb punkti terve suve kestnud pargi sünnipäevapidustustele
Valgusemäng Kadrioru pargis paneb punkti sünnipäevapidustustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üritus algab kell 17 Kadrioru kontserdiväljakul Corelli barokkorkestri vaid selleks festivaliks koostatud kava mängimisega. Seejärel musitseerivad Luigetiigi saarel Hedvig Hanson ja Uku Suviste, kes esitavad suurtest tunnetest kantud palu. Lilleaias astuvad üles ansambel Külalised ja kontserdiväljakul tantsib populaarne Iiri tantsutrupp Solas.
«Õhtu naelaks on hämarduvas pargis küünalde, tõrvikute ja valguspüramiididega loodud müstiline vaatemäng. Täna tasub tulla Luigetiigi äärde valguskunstnike loomingut nautima.
Pimenevas pargis «kõnnitavad» valgust tuhanded küünlaleegid kulgedes kontserdiväljakult Luigetiigi suunas, kust peagi pöördutakse Lilleaeda ja sealt edasi Katariina treppidele.
Kuna festival juhatab ühtlsi sisse Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu barokkpargiteemalise aastakonverentsi, siis süttivad lossi ees selles stiilis lillekompositsioone kujutavad valgusinstallatsioonid. Samal ajal muutub üks pargi kanaliharu lummavaks tulejõeks. Aga õhtu suursündmuse ehk etenduse «Barokist tänapäeva» ja ilutulestiku nautimiseks tuleks kella kümneks jõuda Pillapalu platsile,» tutvustab Kadrioru pargi juhataja Ain Järve.
Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu aastakonverentsil «Kadriorg 295 – barokne park tänapäeval» püütaksegi selgusele jõuda, kuidas see kaunilt kujundatud maastik omal 300. juubelil välja võiks näha.
« Ajalooliste parkide pidevat arengut kaasaegses ühiskonnas ei hinnata täna ju mitte 5 või 10 aasta perspektiivis, vaid kuni 10 korda pikemas ajalises perspektiivis kuna tegemist on kasvava, areneva ja ajas muutuva osaga meie linnaruumist» arutleb Järve ja meenutab, et kui Kadrioru loss läks 1990ndatel remonti, siis uurisid kunstiajaloolased üpris põhjalikult, mida teha, et loss ja seda ümbritsev park oleksid ühtaegu väärikad ja ka tänapäevased.
Konverentsil tutvustavadki Rootsi, Saksa ja Venemaa mainekate parkide aednikud oma kogemusi algupära taasloomisel ning meie arhitektuuri- ja kunstiajaloolased ning asjaga seotud ametiisikud saavad esitada oma seisukohti lossiesise kujundamiseks- «Neis arutlustes peaks selguma, millises suunas me hakkame liikuma,» on Kadrioru pargi direktor optimistlik. Lähenemas on suur juubel ning on vaja leida lahendus, kuidas lossiesine ala siis kujundatud on. Peamiseks eesmärgiks on ideekonkursi väljakuulutamine, et saada võimalikult erinevaid lahendusvariante.