/nginx/o/2012/02/21/972024t1h449a.jpg)
Maksuamet tunneb juba mõnda aega huvi Eesti korvpalliklubide rahaskeemi vastu, nimelt maksavad paljud meeskonnad välismängijatele kogu palga või palgalisa läbi maksuvabade stipendiumite.
Maksuamet tunneb huvi korvpalliklubide palgaskeemi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordiklubide hämara palgasüsteemi hambusse võtnud maksuametile mõjub nagu härjale punane rätik ilmselt fakt, et pallivõlur Armands Škele, kelle 2012. aasta kevade imeviset on YouTube'is vaadatud 2,7 miljonit korda, mängib paberite kohaselt BC Kalev/Cramos sootuks tasuta. Viimased kolm aastat Kalev/Cramo Eesti meistriks vedanud lätlane ei ole vähemalt poolteist aastat ametlikult oma klubilt saanud ühtegi senti - ei palka ega stipendiumit, vahendas ERRi uudisteportaal ETV saadet «Pealtnägija».
BC Kalev/Cramo president Ivar Valdmaa kinnitusel mängib Škele meeskonnas sisuliselt selle eest, et tal on auto, korter, toit laual ja väike taskuraha.«Praktiliselt küll. Meil on eelarve nii väike, et me ei suudaks kunsnikke kinni hoida,» selgitas ta.
Üht Läti ettevõtjat Eestis esindav jurist Reimo Mets on aga Kalev/Cramo vastu ette võtnud sõjakäigu ja raiub, et klubi peidab teadlikult Baltikumi ühe kuulsama korvpalluri sissetulekuid
«Kui nüüd tuvastatakse, et härra Škele siiski saab mingisugust raha kellegi käest, mis iganes viisil, siis see on juba teadlik kohtu eksitamine, mis on kriminaalkorras karistatav. Ja lisaks sellele olen ma kohtutäiturile teinud ettepaneku piirata tema liikumisvabadust,» selgitas Läti ärimees Andrejs Bumbierise esindaja Reimo Mets.
Mida avalikkus ei tea on see, et Armands Škele on oma kodumaal võlgu umbes 90 000 eurot. Kahtluste järgi on aga Kalev/Cramo ja Škele sõlminud salajase sobingu, et varjata Eesti liiga ühe hinnatuima mängija sissetulekuid kohtutäituri eest, kes juba kaks aastat üritab Škelelt võlga tagasi saada.
Miks ja kuidas on lugupeetud kossuklubi ja tema superstaar otsustanud ausa käitumise asemel tulega mängida, selle selgitamiseks tuleb korvpallikeeli aeg maha võtta ja minna ajas seitse aastat tagasi. 2006. aastal andis avalikkusele tundmatu Läti kinnisvaraärimees Andrejs Bumbieris Škelele 50 000 eurot laenu. Toona oma karjääri tipul olnud korvpallur lubas võla vaid kuu ajaga ära maksta. Intresse pidi Škele tasuma 250 eurot nädalas ja viivist 0,3 protsenti päevas.
«Suhtlesime temaga ühes seltskonnas ja ta palus minult selle raha laenuks, sest tal tekkisid probleemid vanade võlgadega. Ta võttis minult raha, et kustutada vanad võlad,» rääkis Bumbieris, kelle sõnul tekkisid korvpalluril võlad, kuna talle meeldib kallis elustiil.
Ivar Valdmaa selgitas, et kuigi korvpallurina on Škele väga osav ja lugupeetud, siis peolooma ja ärimehene ebaõnnestunud. «Ta tegi Lätis ühe sõbraga oma firma, andis oma rahad sinna ja rumala peaga ka mingi käenduse. Selle tõttu on tal see jama praegu kaelas,» lisas Valdmaa.
Läti kohtu 2008. aasta otsusest selgub, et korvpallur maksis küll poole võlast tagasi, kuid jäi ülejäänuga jänni.
«Lätis laenu sellele kodanikule, keda mina esindan, tagasi ei makstud, mille tulemusena mindi kohtusse ja käidi Lätis läbi kõik kohtuinstantsid. Saavutati loomulikult võit härra Škele vastu ja anti seega kohtutäituritele täitmiseks. Kohtutäiturid Lätis olid selle probleemi lahendamisega hambutud: nendel ei olnud võimalust mitte midagi teha, sest härral lihtsalt vara ei ole,» rääkis Reimo Mets.
Klubi: me ei tee salasobinguid
2010. aastal tuli Škele mängima Cramosse ja kolis elma Tallinnasse. Siis võttis Läti kolleegi palvel võla sissenõudmise Eestis üle kohtutäitur Mati Roodes. Kuigi ta keeldus ametisaladusele viidates «Pealtnägija» intervjuust, on teada, et juba 2011. aasta lõpus võttis Roodes Škele ja Cramo pihtide vahele. Ta arestis ette ära kõik rahalised maksed, mille klubi peaks kunagi kossutähele tegema.
«Kohtutäitur on tal ukse taga käinud ja andnud talle kätte täitmisdokumente. Nad on näost näkku kohtunud, ta on isiklikult dokumendid kätte saanud. Rääkida sellest, et kas ta nüüd teab, missugune võlgnevus tal on või mitte või et kas seda täidetakse Eestis või mitte, siis see on sada protsenti kindel, et ta teab, millega tegemist on. Ta ei hoidu kõrvale, seda ei saa väita. Ta teab väga hästi, millega tegemist on. Ta lihtsalt ei täida. Ta väidab, et tal ei ole raha, mitte midagi,» selgitas Reimo Mets.
Seda kummalisem on nüüd vaadata 2012. aasta talvest pärinevat telesaadet, kus Škele tervitab Läti ajakirjanikku rõõmsalt Tallinna kesklinna kodus ning vilistab kummi sportliku Hondaga. Mõistagi ei kuulu need korvpallurile endale. Škelel, keda «Pealtnägijal» ei õnnestusnud kahe nädala jooksul tabada, ei ole väidatavalt isegi pangakontot, mida arestida.
Andrejs Bumbieris ütles, et Škele on pakkunud talle võla tasumist 500euroste kuumaksetena, kuid ärimees keeldus sellest. Bumbierise sõnul on ta ligi kahe aasta jooksul Eesti kohtutäituri vahendusel Škelelt kätte saanud 2000 eurot, sedagi ühekordse maksena 2012. aasta kevadel. Hoolimata kohtutäituri arestidest pole rohkem Kalev/Cramolt laekunud sentigi ehk pooleteise aasta jooksul ei ole korvpalliklubi Škelele maksnud ametlikult ainsatki eurot.
«Kui sul pangakontot ei ole, kuhu seda raha maksta ja kui tal oleks Lätis pangakonto, siis sinna seda ka ilmselt saata ei saa, sest Läti kohtutäitur võtaks selle sealt kõpsti maha. Siis palju variante üle ei saa jääda, kui seda sularahas peaks justkui makstama,» arutles Reimo Mets.
Andrejs Bumbierise sõnul makstakse Škelele tema andmetel 7000 kuni 10 000 eurot kuus.
BC Kalev/Cramo president Ivar Valdmaa eitab väiteid salasobingust Škelega. Tema sõnul on Škele ka klubile võlgu. «Tal oli üks vana võlg, mis oli vaja ära lahendada ja me aitasime teda tookord. Škele on ka meile võlgu, mida me ei ole kätte saanud,» sõnas Valdmaa, lisades samas, et päris tasuta Škele klubis ei mängi.
«Ta saab meilt minimaalset palka, et ära elada. Tal on omad tingimused, miks ta siin on. Me oleme olnud tema jaoks nagu laatsaret tegelikult. Me oleme teda kaks korda väga raskest seisust välja toonud, me oleme loonud talle selle võimaluse ja ta on meile selle tagasi maksnud oma heade mängudega. Ja me peame olema õnnelikud, et selline korvpalliartist on meie võistkonnas, kes, kui ta saaks normaalsetel tingimustel mängida, ei oleks siis Eestis,» selgitas Valdmaa.
«Me maksame talle kommiraha võrreldes sellega, mis oskused ja võimalused on jumal talle andnud. Aga ta ei saa seda tasu, mida ta võiks normaalselt saada. /.../ Me saame teda kiusata ja vähem maksta talle - meil on see võimalus,» märkis klubi president.
Kuigi Valdmaa jutt selle kohta, kas klubi maksab Škelele palka või mitte, on segane, tunnistas ta siiski, et on valmis nüüd, kaks aastat hiljem, kohtutäituriga kompromissi otsima. Ta rõhutas, et klubil on Škelega ametlik leping ning kohtutäitur saab seda näha. «Meil on kõik avalik, me saame kõik asjad kokku leppida. Kohtutäitur tulgu siia, näitame, teeme, lepime kokku, ei ole probleemi. Me ei tee salasobinguid,» kinnitas Valdmaa.
Cramo võib teha karuteene kogu spordialale
Kuidas laheneb ühe Läti pallivõluri võlavaidlus on marginaalne küsimus. Märksa enam peaks korvpallipere muretsema selle pärast, et kahtlase skeemitamisega teeb Kalev/Cramo karuteene kogu spordialale, sest maksuamet kritiseerib niigi stipendiumite maksmist elukutselistele sportlastele.
Probleem, mille maksuamet tänavu kevadel üles võttis, on vana ja sisult lihtne. Kuna riigil pole raha, et toetada sadu spordiklubisid, alates maletajatest ja lõpetades korvpalluritega, on neile antud läbi stipendiumite maksusoodustus. Konflikt on aga selles, et keegi pole seaduses sõnastanud, mis asi on stipendium ja kas näiteks Kalev/Cramo üks tähtmängija, lätlane Armands Škele on 30-aastase elukutselise korvpallurina stipendiaat või palgaline professionaal.
«Minu arust see stipendiumi maksmine ei ole õige, sest see ei ole stipendium. Tema tegevuse eest tuleks makstagi seda tasu, mis see tegevus sisuliselt on ehk tema igapäevane töö. /.../ Me lähtume ikkagi sellest, mis on n-ö tavamõistes stipendium - teadmiste ja oskuste omandamiseks ja täiendamiseks makstav toetus,» selgitas MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi, kelle hinnangul tuleb tänane nn aus vale ära lõpetada.
Kui maksuameti tahtmine peale jääb ähvardab Eesti korvpalli krahh. Täna stipendiumite najal õitsvate klubide palgakulu kasvaks hetkega kaks korda. Siis peaks Kalev/Cramo hakkama kossutuus Škele, näiteks 10 000 eurose kuupalga pealt, riigile tasuma kuni 8000 eurot makse. Sel juhul võib unustada kõrged kohad välisliigades, kallid võõrmängijad ning imelised hetked kossusaalides, millest üks tegi mullu Eesti korvpalli hetkega ülemaailmselt kuulsaks.
«On spordiklubisid, kes maksavad korralikult palka nii sportlastele kui treeneritele, aga on spordiklubisid, kus ei ole palgal ühtegi treenerit ja kõik saavad stipendiume. Ka saavad stipendiumi sportlased. Seega pigem on kahtlus, et seda stipendiumi kasutatakse lihtsalt ära kui võimalust, et hoiduda maksudest kõrvale,» rääkis Evelyn Liivamägi.
«Me oleme asjaosalisi üles kutsunud seda süsteemi korrigeerima, lahendama spordiklubide rahalisi probleeme nii palju, kui see võimalik on, aga mitte selle arvelt, et jätkuvalt maksta palga asemel stipendiumi ja siis lihtsalt vaadata kõrvale sellest, et maksud jäävad maksmata,» lisas ta.