EKA valis uue õppehoone asukohaks ajaloolise vabriku Kotzebue tänaval

EKA planeeritav õppehoone. Foto: Google Maps

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) sõlmisid täna koostöölepingu, mis sätestab poolte kohustused omandamaks Tallinnas Kotzebue tänav 1/Põhja pst 7 asuv ajalooline vabrikuhoone eesmärgiga rajada sinna kaasaegne arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikool. Õppetegevusega on võimalik alustada uues asukohas 2016. aastal.

Kunstiakadeemia rektori professor Signe Kivi sõnul oli ülikooli nõukogu jaoks otsuse tegemisel kõige määravamateks teguriteks kiireim valmimisaeg, juriidiliste takistuste puudumine ja asukoht, teatas RKASi kommunikatsioonijuht.

«Kalamaja on kujunemas aktiivseks loomekeskkonnaks, naabruses asuvad Kultuurikatel, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Arhitektuurikeskus ja Eesti Disaini Maja, mitmed muuseumid. Vahetus läheduses on vanalinn ja kesklinn ning väga head ühistranspordi ühendused,» selgitas Kivi.

RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles Postimehele, et EKA praegune krunt Tartu maanteel müüakse maha. «Tartu mnt 1 kinnistu müügi tegevuskava töötatakse välja EKA ja RKASi koostöös,» ütles Idnurm.

Seda, et krunt tulevikus müüakse, kinnitas ka Kunstiakadeemia finants- ja haldusdirektor Toomas Johanson. Ent millal tehing toimuda võiks, ei osanud ta öelda. «Kõik sõltub sellest, milliseks rahavajadus osutub,» ütles Johanson ning lisas, et kindlasti ei ole see lähiaastate küsimus.

RKAS teostas EKA tellimusel kõrgkooli võimalike asukohtade võrdleva analüüsi, mille käigus uuriti lähemalt kunstiakadeemia rajamise alternatiive lähtudes tänastest tingimustest. Lisaks Tartu maantee 1 krundile kaaluti Telliskivi loomelinnakut, endist Suva sukavabriku hoonet Kotzebue tänaval ning Küti 17 kinnistut.

RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniidu sõnul on ülikooli vajadusi, juriidilisi ja majanduslikke aspekte arvestades hoone alternatiividest kõige sobivam ka seetõttu, et sinna on võimalik rajada EKA uus õppehoone optimaalse ehitusmaksumusega ning akadeemia üüri- ja halduskulud vähenevad võrreldes tänase olukorraga ligi 30 protsenti.

Saarniit kinnitas, et olemasoleva vabrikuhoone kohandamine ülikooli ruumiprogrammiga on samuti hästi teostatav. «1926. aastal arhitekt Eugen Habermanni projekteeritud ja 1932. aastal valminud hoones on valgusküllased, avarad ja kõrged ruumid ning kapitaalsed kandevkonstruktsioonid, mis võimaldavad luua Kunstiakadeemiale sobiliku õpikeskkonna,» ütles ta.

Väljatöötatud finantsmudeli kohaselt omandab RKAS esimeses etapis Kotzebue 1/Põhja pst 7 asuva kinnistu 6,9 mln euro eest, mis hiljem võõrandatakse EKA-le. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada EKA ja RKASi omavahendeid ja Euroopa Liidu struktuurifondide rahastust.

EKA tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 11 500 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Möödunud nädalal otsustasid ministrid, et riik toetab EKA uue hoone rajamist.