Juhtkiri: selgitused kui vaktsiin eelarvamuste vastu

Seagripivaktsiin kipub elanike huvipuuduse tõttu aeguma. Foto: Reuters/ScanPix

Kui perearstid kurdavad, et ei saa patsiente seagripi ehk uue gripi (H1N1) vastu vaktsineerida, sest soovijaid olevat vähevõitu, on üks põhjus alusetus vaktsiinihirmus. Ometi ei tohiks keegi meist unustada, et maailm on nimelt tänu vaktsiinidele pea täielikult pääsenud mitmest ohtlikust nakkushaigusest, mis veel mõne aastakümne eest inimesi massiliselt haigevoodisse ja manalateele viisid.

Jah, meditsiin annab ja võtab. Mida see tähendab, on küllap kogenud igaüks. Ravimitel on teadaolevad kõrvaltoimed, mille kohta saame infolehelt peensusteni lugeda. Hoolimata ülipõhjalikest teaduslikest katsetest, mis eelnevad ravimi turuletulekule, jääb ikkagi võimalus, et mõne inimese organismi eripära tingib veel teatud isevärki kõrvaltoimeid.

Tänapäeva teadus suudab seletada palju, kuid kaugeltki mitte kõike. Paraku saavad tihtipeale just neist üliharvadest üksikjuhtumitest alguse vandenõuteooriad ning kahjuks leidub neile ka innustunud levitajaid, kes küll mõne aja möödudes tihtipeale avalikku häbiposti satuvad, kuid kahju on paraku juba tehtud. Külvatud eelarvamusi ja hirme on raske ravida. Selgitamine, selgitamine ja veel kord selgitamine võib siiski aidata.

Vaktsineerimise eesmärk on hoida ära ulatuslikke haiguspuhanguid ja uusi ohvreid. Kedagi ei saa kohustuslikult vaktsineerida, kuid seda enam tuleb püüda teha selgitustööd, miks vaktsineerimist vaja on. Enamik meist ei ole ise meedikud ega teadlased ning seetõttu peaksime kuulama ja usaldama asjatundjaid.

Õnneks on neid leidunud. Pärast Eesti esimest uue gripi surmajuhtumit korraldas Tartu Ülikool seminari, kus meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar kinnitas: vaktsineerimine on igal juhul soovitatav.

Postimees on tähelepanelikult jälginud, kuidas sotsiaalministeerium on gripi H1N1 leviku ajal toiminud ja millist teavet rahvale jaganud. Oleme esitanud ja esitame edaspidigi küsimusi, kuidas on riik niisugusteks haiguspuhanguteks valmis ning kuidas peaks enda ja oma lähedaste tervise pärast muretsev inimene käituma.

Oleme mitmes juhtkirjas öelnud, et ministeeriumil peab olema tegevuskava – millal muretseda vaktsiini, keda arvata riskirühma, kuidas teavitada jms. Tegevuskava peaks ministeeriumil olema nüüdki, kui osa kauaoodatud gripivaktsiinist on Eestisse jõudnud, kuid paljud riskirühma kuuluvad inimesed ei soovi end haiguse vastu kaitsta. Ühte peaksime olema õppinud. Selgitustööd ei ole kunagi liiga palju.