Riigieksamite edetabel kinnistas eelmiste aastate tulemusi

Sakala eragümnaasiumi direktori Jekaterina Gridneva sõnul koosnevad nende väikesed, umbes kümnekonna õpilasega klassid vaid õpihimulistest lastest. Foto: Sakala eragümnaasium

Puurmani gümnaasiumi viimane lend tegi tegevuse lõpetanud gümnaasiumile ilusa kingi, tõustes mulluselt 121. kohalt 30. positsioonile.

Gümnaasiumide riigieksamitulemuste põhjal valminud edetabel ei pakkunud sisulisi üllatusi – ikka on eesotsas Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu eliitkoolid, suurel osal koolidel, kus on nii tugevaid kui nõrgemaid õpilasi, on tulemus korralik keskmine, ning tõusu on teinud mõni väikekool, kus juhtus olema võimekam lend.

Teist aastat on Tallinna reaalkool esikoha napsanud Tartu Treffneri gümnaasiumi ees, aga kolmandale kohale on esimest korda tõusnud väike Tallinna kesklinnas tegutsev erakool – Sakala eragümnaasium.

«See on koht, mis midagi tähendab, aga see pole sugugi kõik, mis kooli tulemusi näitab,» ütles Sakala eragümnaasiumi direktor Jekaterina Gridneva. «Õpetajatel oli rõõm kolmandast kohast kuulda, aga eelkõige tähendab see meile ka suuremat vastutust,» lausus direktor ja lisas, et mõtleb, kuidas õpetajaid selle tulemuse eest eraldi tänada.

Sakala eragümnaasium võrdleb end kõige rohkem samuti vene õppekeelega Tallinna humanitaargümnaasiumiga, kellega eelmise aastaga võrreldes kohad vahetati – mullu oli humanitaargümnaasium kolmas ja Sakala eragümnaasium üheteistkümnes ja nüüd vastupidi.

«Meie gümnaasiumiklassid on väikesed – lõpetas kümme, neist seitse olid poisid, ja sel aastal on 12. klassis samuti ainult 11 õpilast,» selgitas Gridneva. Ta lisas, et nende gümnaasiumi võetakse vastu vaid neid, kes tõesti tahavad õppida, ja mitte selle alusel, kelle vanemad väga tahavad – sellest ei piisa, kui vanemal on võimalik 2050-eurone kooli aastamaks tasuda. Kõik selle kooli lõpetanud on läinud edasi Eesti, Suurbritannia ja Läti ülikoolidesse.

Sakala eragümnaasium on nii väike, et enamikku riigieksameid käivad selle lõpetajad tegemas teiste koolidega koos.

Kui üldiselt on vene õppekeelega koolide eksamitulemused eesti õppekeelega koolidest nõrgemad – vaid keemias oldi sel aastal eesti koolidest paremad –, siis esikümne-esikahekümne seas on endale kindla positsiooni saavutanud neli-viis vene õppekeelega kooli.

SA Innove õppekava- ja eksamikeskuse nõunik Einar Rull tõdes, et vene koolides on keemia alati paari punkti võrra parem olnud ja sel aastal isegi 3,3 punkti. Ta põhjendas seda Kirde-Eesti piirkondliku erinevusega, mis tulenev vanemate töökohtadest. Samas geograafias on vene koolid alati nõrgemad, mille põhjusena nägi Rull ka seda, millist geograafilist pilti venekeelne meedia pakub – eesti õpilastest vähem teatakse nii Eestit kui ka Euroopat.

Ühe suurema üllatajana oli sel korral edetabelis 121. kohalt kolmekümnendaks tõusnud Jõgevamaa Puurmani gümnaasium.

«See oli meie gümnaasiumi viimane lend – nüüd jätkame põhikoolina – ja eks me panustasime oma viimastesse lõpetajatesse ka tugevalt,» lausus nüüd juba Puurmani põhikooli direktor Tiina Oolo. Ta tunnistas, et viimasele, Puurmani gümnaasiumi 56. lennule lausa sisendati, et nad koolile ilusa lõpupunkti paneksid. «Aga nad ikkagi üllatasid meid, sest eelduste poolest nad ei olnudki mõne teise aastaga võrreldes tugevamad – oli küll üks hõbemedaliga lõpetanu, aga meil on olnud ka kolme kuldmedaliga lõpetanud lend,» rääkis Oolo.

Puurmani viimases lennus lõpetanud kümme noort said juba kevadel, kui eksamitulemused olid teada, ilusa saavutuse eest kaela spetsiaalselt ühe endise õpetaja tehtud erimedali. Kolm lõpetanud noormeest läksid kaitseväkke, seitse tüdrukut on valinud Tartu ja Tallinna ülikooli ning kutsekoolide vahel.

Oolo tõdes, et pärast põhikooli on juba varemgi mitmed paremad õpilased läinud Tartu eliitkoolidesse. «Sel aastal läksid näiteks ühed väga tublid, põhikooli eksamid maksimumtulemusele teinud kaksikud Tartusse Miina Härma kooli,» tõi Oolo näiteks. Ülejäänud õpilased kahekümnest Puurmanis 9. klassi lõpetanust läksid gümnaasiumisse ja kutsekoolidesse Tartusse, Jõgevale ja Põltsamaale.

Puurmani kool oli sel aastal üks kuueteistkümnest gümnaasiumist, kust läks teele viimane lend. Nende seas on samasugused nagu Puurmani, kus gümnaasiumist on saanud põhikool, näiteks Audru ja Rannu kool.

Keskkooli sulgenute seas on ka kaks endist Haapsalu ja Jõgeva gümnaasiumi, millest on saanud riigigümnaasiumid. Haapsalu gümnaasiumide viimase aasta tulemused jäid 70.–80. koha kanti, Jõgeval 140.–150. juurde. Esimese lennu teele saatnud Viljandi riigigümnaasium, mis tegutses esimese aasta mitmes koolimajas laiali, sai esimese märgina edetabelis kirja 65. koha.

Samuti lõpetasid eraldi tegevuse Paldiski eesti ja vene gümnaasium ning nüüd tegutseb seal segakeelne linnagümnaasium ja kaks põhikooli. Sarnased muudatused on toimunud ka Kohtla-Järvel ja Tartus, kus on loodud eraldi gümnaasiumid. Edetabeli mõttes ilusa tulemusega, 38. kohaga lõpetas tegevuse Kohtla-Järve kesklinna gümnaasium.

Kahel järgmisel aastal on gümnaasiumiosa sulgemas veel 11 kooli.