Eile Tartu raekojas 2009. aasta teo konkursi tseremoonial kõlanud regilaul pajatas peamiselt tublidest laulutuleviijatest, kuid viimase rea kinkis laulu autor Ants Johanson konkursil esikohta maitsnud lennuväljale.
Lennuteo auhinnaks sai sepa taotud raudlind
Kuigi sepp Ivar Feldmanni loodud linnukujuline aasta teo auhinnataies jääb hoiule just
ASile Tallinna Lennujaam kuuluvasse Tartu lennujaama, läks rahvusvaheliste lendude alustamise tiitel tegelikult jagamisele. Tunnustusest said osa ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Estonian Air ning Air Baltic.
«See on näide sellest, kui oluline on usk, ja samas näitab, et kui mitu osapoolt koos pingutavad, saab ka tulemuse,» kiitis Tartu linnapea Urmas Kruuse ligi 2000 tartlase toetushääle pälvinud päevakangelasi.
Liin Tartust Tallinna
3. juulil Tartu-Riia regulaarlende alustanud Air Balticu asepresident Janis Vanags tunnistas, et aasta teo konkursi võidust kuulda oli talle väga emotsioonikas.
«Oleme tänulikud kõigile partneritele, kes olid asjaga seotud,» kinnitas Vanags. «Nii Tallinna kui Tartu lennujaam aitasid meie visiooni kiirelt ellu viia. /.../ Ja me oleme rõõmsad, et Estonian Air sai meie sammust inspiratsiooni.»
Vanags avaldas lootust, et Tartu lennujaama infrastruktuur saab tuleval aastal juba ammu kavandatud täppismaan-dumissüsteemi ILS, mis suurendab lennuohutust ning vähendab lendude ärajätmise riski paksu udu või tugeva saju tõttu. Ühtlasi teatas Vanags, et Air Baltic kingib tartlastele sel nädalal uue aasta lendudeks poole hinnaga pileteid.
«Meie oleme teinud oma parima, nüüd on tähtis, et tartlased lendaksid,» rõhutas Vanags. «Tartu on fantastiline koht, aga seda saab teha veel atraktiivsemaks. Ma ei taha öelda, et tudengid peaksid jätma õllejoomise ja ostma lennupileteid, aga nad võiksid kutsuda sõpru Pariisist ja Moskvast endaga õlut jooma.»
Estonian Airi asepresidendi Rait Kalda arvates ei inspireerinud aga Air Baltic oma Eesti ametivendi, vaid vastupidi. Kalda märkis, et Estonian Air seadis juba läinud talvel plaani alustada Stockholmi lende sügisel ja nii ka tehti, et mitte murda Tartu linnaga tehtud kokkulepet.
Kalda tõstis samas esile tõika, et Estonian Air astus lõppeval aastal regionaalpoliitiliselt võimsa sammu, lennates Stockholmi neljast linnast: Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Kuressaarest.
«Iga asi vajab sissetöötamiseks aega. Tibusid on praegu natuke vara lugeda,» ei soostunud Kalda vastama küsimusele, kas majandussurutise püsides võib Tartu-Stockholmi lennuühendus hääbuda. Kuid ta ütles olevat reaalse püüda tuleval aastal lennukite paremat täitumust.
Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov tõdes, et esialgu on Tartu lennujaam koos rahvusvaheliste lendudega kahjumlik ettevõtmine.
«Kuid ma saan kinnitada, et õige pea saate uudise ka Tartu-Tallinna liini avamisest,» lubas Sakkov.
12. korda Postimehe ja Tartu linnavalitsuse korraldatud aasta teo konkursi ülejäänud kümne väärikama sekka mahtusid ehitistest Tartu hooldekodu ja Lõunakeskuse laiendus, Sipsiku lasteaed, teaduskeskus Chemicum, maaülikooli võimla ja Vabadussild.
«Tegu, mis sai legendiks juba enne selle valmimist,» märkis viimase kohta linnapea Urmas Kruuse.
Peotuli elab boileris
Veel tunnustati kirjandusfestivali Prima Vista, veemoto maailmameistrit Art Raudvat, Balti liigas 3. koha saanud TÜ/Rocki korvpallimeeskonda ning Tartust lähtunud ideed viia laulupeotuli Tallinna mööda ajaloolist Tartu-Pärnu veeteed.
Tuhat tänu, tammesepad,
linnasepad, õllesepad,
hellad Emajõe neiud,
turmid Taaralinna mehed,
Mati, Hannes, Sten ja teised.
Nende Ants Johansoni seatud ridadega said Tartu aasta teo regilaulu sisse meeskoori Akadeemiline Emajõgi liikmed ja tuleviijad Mati Raamat, Hannes Astok ning Sten Weide-baum.
«Arvestades õhuliikluse populaarsust, luban, et kui järgmine kord on tarvis laulupeotuld viia, viime seda mööda ajaloolist õhuteed,» lausus riigikogu liige Hannes Astok. «Laulupeotuli põleb aga edasi Tähtveres Mati Raamatu gaasiboileris. Nii et teate, kust seda saab, kui on tarvis.»